|
|
Uue aasta algul on kohane püüda ära arvata, mida saabuv aasta toob. Ja selle täpsuse piires ju aasta alles algas, eks ole. Sest ainus astronoomiliselt mõttekas punkt oleks vast talvine pööripäev, st enam-vähem jõulude kanti, ja küllalt tõenäoliselt… |
|
|
Ulmekirjanikud on üks veider tõug. Ühelt poolt justkui meelelahutajad, teiselt poolt oraaklid. Ühelt poolt vaadatakse meie loodut kui „ehh, nutikas, aga jutuks hea küll”, teiselt poolt ilmselt neetakse vaikselt, sest liiga palju süngetest… |
|
|
Võimalik, et kunagi loetakse just praegust aega XX sajandi lõpuks – kui mõtteliselt sai läbi aeg, mille vormisid I ja II maailmasõda ja tööstusrevolutsioon. Kui kõik näis kogu aeg pidurdamatult paremaks minevat.
Nojah, meie – nagu kogu Ida-Euroopa… |
|
|
Teate, elektrihinna alla toomine sinna, kus see umbes olema peaks, võtaks hea tahtmise korral tunni. Võib-olla kaks, kui masinakirjutaja on aeglane ja käsuahelas on mingi eriti juhm tümikas, kes tuleb käigupealt välja vahetada. Tuleks lihtsalt… |
|
|
Kirjutan seda nii-öelda asjas sees olles – olen praegu nimelt Tallinna Ülikooli infoteaduse teise kursuse üliõpilane. Jah, üsna ebatüüpiline, sest olen mõnestki oma kursusekaaslasest 40 aastat vanem.
Nagu ka kõik teised TLÜ infoteaduse üliõpilased… |
|
|
Pealkiri on arusaadavalt laenatud 70-ndate lõpul Meelejahutajas Eino Baskini poolt ette kantud intermeediumist. See allaneljaminutine lugu on ERR arhiivis muide olemas ja leitav. Lõppeb see tõdemusega, et mõlemal on omi eeliseid, nii et küsimus jääb… |
|
|
See artikkel pole tegelikult esimene taoline – ei mul ega laiemalt. Iga nelja aasta tagant veendume, et Eesti on Tallinnas lüüa saanud. Et taas on kolonistide ja kvislingite toel võimul endise okupandi poole koogutav eestivaenulik seltskond.
Ja… |
|
|
Esimene küsimus on: kas Euroopa on lõpuks suuteline end sõjaliselt kaitsma?
Jah, meil on NATO. Ehk äratõlgitult: ameeriklased. Maailma võimsaim riik, mis kulutab relvastusele neli korda rohkem kui järgmine, Hiina, ja kõvasti üle kümne korra rohkem… |
|
|
Eks ole, maailma liidrid – vähemalt suurem osa neist – sõitsid eralennukitega Glasgow’sse, et merd piitsutada ja lõkke ümber vihma välja tantsida. See kõik on olnud. Ja alati on olnud neid, kes lihtsalt ei vaevu seda etendust kaasa tegema.
Ja siis… |
|
|
See mõtisklus on inspireeritud mitmest asjast – esimeseks muidugi Facebooki emafirma nimemuutusest („Meta”), aga samavõrra teatest, et Yahoo lõpetab teenusepakkumise Hiina turul. Ja kuigi see võib esmapilgul näida meelevaldne, tuleb lühidalt juttu… |
|
|
Poliitika ei ole ühtne ja üheselt mõõdetav. Kui tõrvikurongkäigud välja arvata, olin viimati kohal 2014. aastal ACTA-vastasel meeleavaldusel. Sel korral oli mõtlemisainet rohkem, sest peavoolumeedia kuvand meeleavaldusest kui antivakserite… |
|
|
Rohepöördest:
Kes mäletavad Eesti taasiseseisvumisaegu, siis kuulutas ju kommunistlik propaganda kuni lõpuni ja natuke peale sedagi, et arenenud sotsialismile ei saa olla Nõukogude Liidus alternatiivi ja see moodustis on mitte lihtsalt igavene,… |
|
|
Kõik te teate ju – tuvi ajab malendid segi, laseb laua täis ja käib ringi näoga, et tema võitis…
Robert A. Heinlein on öelnud: „Sureva kultuuriga käib alati viisakuse kadumine suhtlemises. Halvad kombed. Teistest mittehoolimine pisiasjades.… |
|
|
Nii, nagu veel kuu aega tagasi olid kõik koroonaeksperdid, on nüüd kõik korraga Afganistani eksperdid. Seega lubatagu ebatriviaalne algus – mina ei ole. Ja kui mulle tundub, et oleks väga vaja juhtida keskmisest pisut enam mõtlemis- ja… |
|
|
Seal tuliste mägede vahel on vaene ja verine maa.
Mis ränka hinda see maksab – Afganistan!
Kas mõistad, võõras sõdur, miks oled sa siin?
Miks surevad sõbrad ja sulle on jäänud vaid viiv?
Vedelesin 1982. aastal õppustel saadud kuulihaavadega Riia… |
|
|
Üks oluline detail, mis kuidagi väga teravalt ilmestab surevat ühiskonda, on selle sarnasus settekaevuga selles mõttes, et tõelised tümikad kerkivad pinnale. Tuleb eriliselt rõhutada, et see (umbes sarnases sõnastuses ka Murphy seadustes kajastamist… |
|
|
Õelaid tekste, mis keeravad kõik inimkonna loodu kõverpeeglisse, pipardavad kõvasti üle ja maalivad inimese suutlikkusest maniakaal-depressiivse pildi, on kirjutatud päris palju ja küllap andekamaid-naljakamaid, kui mina siin praegu suudaksin.
Sest… |
|
|
Jah, juttu tuleb Terviseameti külmlaos toimunust. Ma ei leia mõtet korrata fakte; tõenäoliselt on avaldatus endiselt väga palju valet ja varjamist, kuid põhiline peaks selge olema – kolme miljoni eest temperatuuritundlikke ravimeid on kõlbmatuks… |
|
|
"Ühiskondliku julgeoleku- ja riigikaitseteemalises saates „Si Vis Pacem“ on saatejuhi Erik Boltowski külaliseks kirjanik Ats Miller. Juttu tuleb koroonapandeemiaga seotud piirangutest.
Saates küsitakse, kas pandeemiat on hakanud ära kasutama… |
|
|
Nüüd on möödas nädal USA presidendi Joe Bideni ja Venemaa presidendi Vladimir Putini kohtumisest Šveitsis. Selle kohta on palju kirjutatud, ka kohalikus pressis, ent võib-olla tasub veelkord ära tuua kokkuvõte – kainelt mõtlevatel inimestel olid… |