|
|
|
... ehk ühiskonna huvid tuleb isiklikest kõrgemale tõsta (?)
Lõpetasin eelmisel korral sooja keha demokraatia kriisiga, silmnähtava elujõuetusega. Selleks, et toimiks süsteem, kus kõigil on võrdne, salajane – ja seega täiesti vastutusevaba – õigus… |
|
|
|
Selle palju- ja enamasti väärkasutatud mõiste kurba lukku lisab oma panuse ka Vikipeedia: „Kodanikuühiskonna aluseks on vabadust nautivad kodanikud, kes on haritud ja laia silmaringiga, vaimselt ja materiaalselt sõltumatud /…/ mõistavad põhjuse-… |
|
|
|
Lahates üksteise järel suuremal-vähemal määral olulisi komponente, ilma milleta meie eksisteerimine tulevikus kas võimalik pole või on vähemalt väga raske, jõuame – viimaste sündmuste valguses – just õigeks ajaks selleni, kuidas me üksteisega läbi… |
|
|
|
Olen seni keskendunud suurele pildile, vaadelnud sõjalis-poliitilisi, majanduslikke, energeetilisi ja servast loodushoiuküsimusi, püüdes ära arvata, kuidas me siin tuulisel Põhjala kaldapealsel elus võiksime püsida. Viimane aeg oleks defineerida „… |
|
|
|
... gaasikraanil istuv suurushullustuses ja alaväärsuskompleksis ülbik
Olukord Ukraina-Venemaa piirialadel pingestub, Venemaa nihutab vägesid piirile lähemale. On see bluff eesmärgiga mingi oma poliitiline sigadus läbi suruda või on tõepoolest… |
|
|
|
|
|
|
|
Ükskõik, kas uskuda ajaloolist paratamatust üldisemas plaanis või üritada kõike seletada juhuste jadaga, on meil väga vedanud, et maailmas on USA. „Meie” all tuleb siin mõista lääne tsivilisatsiooni. Ameerikasse mindi mitmetel põhjustel, ent… |
|
|
|
Tehisintellekt tuleb. Ja muudab ühiskonda aluspõhjani. Robotid tungivad meie igapäevaellu – kõik see on paratamatu; muidugi juhul, kui mingit meid sajanditega mõõdetavalt tagasipaiskavat õnnetust ei juhtu.
Tunnistagem, et pealkiri sel kujul on… |
|
|
|
Kasutasin eelmises tulevikuväljavaadete artiklis terminit „ökotobukesed”. Ma usun, et see on kohasem, kui Lääne konservatiivsemates ringkondades kasutuselolev „ökofašistid” – esiteks on „fašist” juba nii ülekasutatud sõna, et see hakkab tühjaks… |
|
|
|
Enne iga tulevikuennustamist on kasulik läbi lugeda hulk teisi ennustusi; kui mitte muud, siis vabastab see pingest, sest ka aasta peale tehtud ennustuste täppiminek on tihti nii fifty-fifty, ehk poole ligi. Kummatigi on hulk protsesse, mille… |
|
|
|
Minult on korduvalt küsitud, et mis paneb mind Eesti ja eestluse eest võitlema, kui ma samas näen kõike nii mustades värvides?
Vastus sellele küsimusele on tegelikult väga lihtne, kuigi üks pool sellest kipub riivama kergemini solvuvate või ennast… |
|
|
|
"Saatejuht Erik Boltowski vestleb ulmekirjaniku ja kolumnisti Ats Milleriga sotsiaalmeedia gigantide tegevustest, Orwelli düstoopiate kohalejõudmisest, kommunismi ja liberalismi sarnasusest, odava tööjõu sisseveo kahjulikkusest ja paljust muust."… |
|
|
|
Sellenimeline film („Idiocracy”) tuli välja aastal 2006 ja enamasti üritatakse mööda vaadata sõnumist, mida see kannab. Me oleme sisenenud maailma, kus suurele osale „tsiviliseeritud” inimestest on mõistus ellujäämiseks ja eriti sigimiseks pigem… |
|
|
|
Me peame suutma hallata ja arendada tekkivat tarkade masinate maailma
Keegi kunagi õelutses, et ilma ennustamine on imelihtne. Rohkem kui kolmveerandi tõenäosusega on homme sama ilm mis täna. Kui ilm läheb soojemaks, siis võib julgelt öelda, et… |
|
|
|
Tõenäoliselt eksisteerib ikka edasi
Esmane on kaitsevõime! Jääb vaid korrata antiikajast tuntud tõde, et pole olemas tõelist intelligentsi ja kultuuri ilma võimeta end kaitsta.
Või täpsemalt – see on väärtusetu. See saab eksisteerida vaid lühikest… |
|
|
|
Läbi kõigi mu eelmiste artiklite on mõttekäigud võimalikest tulevikest jõudnud kokkuvõtlikult tõdemuseni – möödapääsmatu on kaitsevõime; selleks, et meil oleks siin üldse mingit elu, tuleb panustada tuumaenergiasse ja selleks, et me rahvana püsiks,… |
|
|
|
... – kas suurvõim või omavahel purelevad islamiriigikesed ja tsivilisatsioonijäänused?
Kõige rohkem sõltub sellest, mis meist, eestlastest, sel sajandil saab, Euroopa Liidust. Sõltub isegi kõige mustema stsenaariumi korral, st kui Venemaa meid… |
|
|
|
H. G. Wellsi raamatus „Jumalate taolised” („Men Like Gods”, 1922, ek 1924 & 1968 pealkirjaga „Inimjumalad”) on üks huvitav võrdlus, mis minu jaoks kunagi varateismelisena, kui raamatut esimest korda lugesin, päris mitu asja õigesse perspektiivi… |
|
|
|
Douglas Adamsi raamatus „Pöidlaküüdi reisijuht Galaktikas” („The Hitchhiker’s Guide to the Galaxy”, 1979, ek 1995) teatas superarvuti vastuseks küsimusele, mis on elu mõte: „42.” Ja siis tehti sellest 10-osaline telesaade…
Ma ei saa ju artiklit,… |
|
|
|
Kuigi – või seda enam, et – meil siin soostunud paepealsel läksid asjad kuumaks, on kasulik üritada piiluda suurema maailma arenguid pikema aja jooksul. Mis sest, et ennustamisega on lisaks olemuslikule ebamäärasusele veel see häda, et seda… |