Anthony Burgess, "Kellavärgiga apelsin"

Eesti päevaleht, 18. november 2005 Anthony Burgessi “Kellavärgiga apelsin”, mis kuulub žanrilt vaieldamatult ulmekirjanduse hulka, on teos, mille väärtusi möönavad isegi ulmevaenajad. Sedalaadi raamatuid on eelmisel sajandil olnud teisigi – näiteks George Orwelli “1984” ja Kurt Vonneguti “Tapamaja, korpus 5”. Kui esimene neist maalib sünkmusta pildi totalitarismist ja teine sõjast, siis Anthony Burgess võtab ette kuritegevuse.

Lihtne lugu lendavate taldrikutega

Monica ei suutnud enam edasi minna. Pimenes juba. Räägiti, et siin Alutagusel pidi isegi karusid olema... Tal oli õudne. Tema, põline linnalaps oli söandanud üksi teistest eemalduda, ja nüüd ei suutnud ta neid enam leida. Ta oli eksinud võõras metsas. Kogu päeva oli ta jooksnud ringi, otsinud, hüüdnud. Mets oli tihedamaks läinud. Sellele, mis teda ootas, kui ta lähemate tundide jooksul kuhugi välja ei jõua, ei tahtnud ta mõelda. Ja ta lootis ikka veel.

Märts 2008

See on esimene sissekanne...

Kahjuks valmistan ma pettumuse kõigile, kes arvavad, et sellest siin saab järjekordne blogi. Kuigi ei ole hea toon alustada eitusega, tunnen ma end piisavalt teadmaks, et klassikalist päevikupidajat minust ei saa.

Ma kirjutan parem kodulehe tegemisest -

Kunagi käis asi nii, et võtad tekstieditori ja alustad: <html><head><title>SV_koduleht</title></head><body> etc etc.

Küsimus pole isegi, et kes enam niimoodi teeb, vaid et palju on neid, kes saavad aru, mida ma üldse kirjutasin?