ühiskond

Tegelikult meil juba on baaselatis. Ainult et sellel on teised nimed. Kõige alumises otsas on see toimetulekutoetus ja „kodanikupalgast” eristab seda vaid see, et seda tuleb taotleda ja lisaks tuleb alandlik olla ja kannatada ära hulk „kontrolli”. Edasi kõikvõimalikud vähekindlustatute toetused ja lõpuks kuulub siia alla ka tulumaksuvaba miinimum.

Ükskõik kui suur on kodanikupalk ja kuidas seda jagatakse, on see endiselt vaid kodanike maksuraha

Selle küsimuse üle on palju pudrutatud. Olgem ausad, ühiskonna- ja majandusteooriate puhul sõltub saadud vastust alati sellest, mida tõestada on vaja.

Kõigepealt, „kodanikupalk” kui selline pole olemuselt sotsialistlik, ükskõik, kas me mõtleme „sotsialismi” all Skandinaavia heaoluühiskondi või Nõukogude Liidu totalitaarset pärisorjust.

Kas baaselatis oleks põhimõtteliselt mõeldav? Jah, kuid...

Arenenud tööstusriikide reaalsus on mõnes aspektis võrreldav ja mõnes aspektis võrreldamatu varasemate ajastutega. Küllust on maailmas varem ka olnud – kui me mõistame külluse all olukorda, kus esmaseid ressursse on rohkem kui ühiskond tarbida suudab.

Olemas võivad olla tingimusteta põhisissetulek või näiteks baaselatis, kuid „palk“ kui mõiste eeldaks millegi tegemist (mitte lihtsalt olemasolemist), ja nii hästi ei lähe vaevalt ühelgi riigil maailmas, et nad võivad endale tõesti lubada seda rangelt ainult kodanikele maksta.

Koroonaviiruse vastase Suure Isamaasõja kvintessentsiks võiks olla järgmine nähtud pilt: käib kodanik poes, mask eest ja kindad käes. Ja siis tõmbab maski alla ja sügab kindaga nina.

Ühesõnaga, aeg oleks lõpetada selle tervet mõistust solvava massihüsteeria õhutamine!

Konkreetselt ajendas seda teemat tõstma uudis, et USA kosmosejõud (USSF) saatsid orbiidile esimese sidesatelliidi.

Kuulge, see demo vaktsiinivastastele, kuidas näeb välja vaktsiinivaba maailm, hakkab virilaks muutuma. Noh, omajagu huvitav on teada saada, et minu tavalist elustiili nimetatakse karantiiniks, aga mis majanduse seiskumine? Turism, jah, langes ära, aga tobukesed veavad sihukeste seljatäitega kõike träni koju, et võib-olla hakatakse toimuvat tagantjärele buumiks nimetama…

Jutt on Iraani kindrali Qasem Soleimani tapmisest 3. jaanuaril – miks Donald Trump selleks käsu andis ja mida see kaasa on toonud.