|
|
|
Sai lobisemas käidud:http://uudised.err.ee/v/80a5c702-c776-47b3-a84a-de2149c0c6cbÜsna spontaanselt tuli presidendi marginaalse rolli kirjeldamiseks pähe väljend „säästukuningas” ;-) |
|
|
|
President kui institutsioon mõeldi omal ajal parlamentaarse valitsuse juurde maskotiks, keda oleks väärikas kuningatega ühe laua taha istuma panna. Eri riikides on presidendile erineval määral võimu antud, talle on kombineeritud teatud tasakaalustav… |
|
|
|
Kõrvutades empiiriliselt inimeste analüüsivõimet sissetuleva infovoo suhtes Eestis ja näiteks Rootsis, Prantsusmaal või Kanadas (neist ma pisut tean), näib, et haritumad inimesed muutis okupatsiooniaeg tõesti üsna kriitiliseks ja andis neile ridade… |
|
|
|
22. veebruaril 2016 tegi Tudeng TV Fookus tagasivaate president Toomas Hendrik Ilvese kahele ametiajale ning küsis, kas ja mida presidendi institutsiooni juures reformida.Saates olid Kadri Simson, Eiki Nestor, Mart Helme ja Ats Miller. Saadet juhtis… |
|
|
|
See raamat on osaliselt mõtteline järg Isaac Asimovi Roboti-tetraloogiale, kuid lehekülgedel seavad end julgelt sisse ka hoopis teistest lugudest tuntud motiivid; kummatigi on need vaid taustaks.„Asunduste öö” annab ühe… |
|
|
|
Sellise pealkirjaga järjejutt hakkas ilmuma Arvutimaailmas!Tegemist on pisut Karel Capeki stiilis pajatusega sellest, kuidas käib IT-tegevus Eesti ühes suuremas riigiasutuses.Lugu on pisut erandlik selles mõttes, et tegu pole ulmega. |
|
|
|
JõgiKui Oldi hiljem sellele päevale tagasi mõtles, oli kõige eredam mälestus tohutu segadus. Hirm ja põnevus muidugi ka, selline veider segu hämmingust ja seikluslustist, kuid peamiseks jäi ikkagi kõike kogetut kirjuks ja ähmaseks muutev hajevilolek… |
|
|
|
Ilmas ei ole mustvalgeid toone. On tõeliste sõjapõgenike aitamine, mida lääne inimestena kindlasti tegema peaksime, on meie endi kogemus viimasest sõjast, kui kõik, kel jaksu ja aru peas, Rootsi rannale pürgisid, on solidaarsusest tulenevad… |
|
|
|
„„Vee aasta lõpul saavutasid tsentrifugaalprotsessid muistses Impeeriumis märgatava arengu. Selle kasutas ära Püha Ordu, mis praktiliselt esindas feodaalse ühiskonna kõige reaktsioonilisemate rühmituste huve...” Aga kas te teate, kuidas põlevad… |
|
|
|
Üle pika aja sündis Eesti poliitmaastikul midagi uut. Midagi, mis annab lootust. Ent inertsi (nii füüsikas kui mõtlemises) ei murra ühekorraga. Kõik on veel lahtine, kuid vaevalt valimiste kaotajatel muud üle jääb, kui seljad kokku panna;… |
|
|
|
Ma ei tea lennundusest midagi. Teisalt, ma ei tea ka sapööritööst midagi, aga kui keegi miini grillib... Kuulge, Euroopa komisjoni otsus EA kohta tuli üllatusena ainult neile, kes saavad palka selle eest, et üllatust teeselda.Juba EA loomise ajal… |
|
|
|
Erakorralised valimised!Praegust ajastut Eestis on nimetatud ka kurdiks ajastuks. See on liiga leebe – kurtus pole surmav tõbi. Rumalus on.Meie paekivina elavasse ja erksasse kollektiivsesse teadvusse on vähemalt tasapisi kohale imbunud, et Eesti on… |
|
|
|
Nikolai Baturin -- realism ja ulme ühe erandliku mehe loomingusKui alustaks sellest, et olla eesti kirjanik sellise nimega on juba iseenesest üsna ulmeline? Ei ole originaalne, sest korduvalt tõdetud, et võõrapärase nime taga puhas mulk. Tõsi,… |
|
|
|
Ennustusi puhtstatistiliselt, arvu järgi hinnates on asi väga lihtne – maailmalõpp. Pisut skepsist on siin muidugi abiks, sest mina küll ei suuda meenutada ühtki aastat, mil poleks ennustatud vähemalt kaht-kolme maailmalõppu.Mis jääb järele, kui… |
|
|
|
Eesti Päevaleht avaldas 1. märtsi Arkaadias Andres Mesikäpa interjuu Siim Veskimehega. Kuigi ühelt poolt on see vaieldamatult suurepärane, et üks Eesti juhtivaid päevalehti leiab ruumi ka ulmekirjanduse jaoks, tegi asjaosalisi pisut nõutuks… |
|
|
|
Siim Veskimees on üks neist autoritest eesti ulmes, kelle olemasolek teadvustus tänu võrguajakirja "Algernon" tulekuga tekkinud avaldamisvõimalustele ja kes eristub omataoliste seas täieliku pühendumusega teaduslikule fantastikale (SF), mille… |
|
|
|
Rängas võitluses saavutatud iseseisvusGeorge Orwelli romaanis «1984» tegeles partei sõnavara vähendamisega. Palju oleneb ju sellest, kuidas asju nimetada, ja eesmärk oli vähendada sõnavara määrani, et Suurt Venda tegelikult kritiseerida ei saagi (… |
|
|
|
Kas me tunneme vene hinge?Kriisis Ukraina on saavutanud teatud stabiilsuse; loodan, et keegi ei solvu selle tintmusta huumori peale. Eestis on ilmunud väga häid konflikti olemust ja tagamaid valgustavaid kirjatöid, kuid endiselt on palju… |
|
|
|
Kindlasti on eestlased milleski parimad. Tihti tundub, et näiteks kõigi ja kõige üle irvitamises. (Kuigi vanaaastaõhtu telesaateid vaadates näib ka see võime alla käivat.) Eestlane mõistab nalja ja teeb nalja. Nali – tihti jõhker ja kurb – aitas… |
|
|
|
Miks toimub enamik eskapistlikke fantaasialugusid pseudokeskaegsel taustal? Üks põhjusi on kindlasti see, et uusaegse või veel hullem – tänapäevase ühiskonna suhete keerukus on lugejale pisut palju. Nalja pole, majanduse toimimist üritavad… |