Läks, nagu arvata oligi
Eesti rahvas, sa oled ära teeninud kõik, mis sulle osaks langeb!
Valimised on läbi ja eriliste üllatusteta. Ainus viimastel kuudel natuke ennustamatu areng oli Isamaa ootamatult tugev tulemus, aga seegi ainult rõhutab tõdemust, et parim argument demokraatia vastu on keskmine valija. Klassikalisel ajakirjandusel on omad filtrid ja avaldamistsükkel, sotsiaalmeedia on selle nädala alul vist isegi kasutamiskõlbmatum kui jõulude ajal – ainult õnnitlused, eneseõnnitlused ja hädaldamine.
Mille üle küll hädaldada? Oli ju teada, et Keskerakonda kaotab eestlasest valijaid järjest kiirenevas tempos vastavalt sellele, kuidas okupatsioonipäevil hingelt murdunuid aina vähemaks jääb ja see punt järjest stagnahõngulisemaks muutub. Oli ette näha, et Eesti 200 välja jääb – nad alustasid hilja ja neil polnud vaatamata meedia haibile ei rahvale kordaminevat sõnumit ega laiemat toetuspinda; lisaks said nad hakkama paari pelutava fopaaga. Oli juba aasta otsa selge, et Vabaerakond vabalangeb ja ükski teine pisilane või uustulnuk kah midagi ära ei tee – mis omakorda tähendas, et protest kogunes hunnikusse kokku; ERKE toetus oli stabiilselt seal 17–20% juures ja samavõrra oli selge, et neil, keda EKRE hirmutab, polnud valida midagi peale Refi...
Miks valitakse Refi ja sotse?
Vaadates kogu seda tagantjärele pudrutamist on võib-olla kõige õpetlikum üle mõelda nn kõlakoja efekt, mida tugevalt võimendavad FB ja muud sellised kommertsprojektid, kus inimene pole mitte tarbija, vaid toode, ja tema kinnistamiseks – et oleks midagi reklaamijatele müüa – söödetakse teda just täpselt sellise sõnnikuga, mida ta tarbida tahab. Kõik need kildkonnad hädaldavad nüüd oma nurgas, et kõik ju mõtlevad meie moodi, kuidas ometi said valimised nii minna? Väga lihtne – inimesed arvavad asjadest erinevalt ja see on kuidagi väga elementaarne, kui natukegi laiemalt ringi vaadata ja mitte kuulata ainult seda, mida meeldib kuulda.
Miks valivad inimesed Refi? Loomulikult informeerimatusest ja isikliku mõtlemisvõime puudumisest – nagu kõiki teisi erakondi. Aga kui täpsemalt analüüsida, siis ilmselt tõmbab neid ligi raha lõhn. Refi on ühinenud üsna palju Eesti uusrikkaid ja eks see ole ka üsna imponeeriv, kuidas kõik nende vahelejäämised, kuriteod ja muidu sigadused on karistuseta jäänud. Nad näevad enamasti välja nii, et teavad, mida teevad, ja tänaseks on Ref juba kindel valik – nendega on teada, et me püsime Läänes ja sedavõrd, kuidas rikkad tööstusriigid arenevad, paraneb tasapisi meiegi elujärg. Oleme küll üsna kindlalt tsementeeritud viie kõige vaesemate valge rahva hulka, aga oskame sellestki rõõmu tunda ja kui ei meeldi, on meie üha enam üleilmastuval järglaskonnal järjest kergem Refi juhitud Eesti jalgadega maha hääletada.
Miks valivad inimesed sotsid? Kuigi Marxi ideede avaldamisest on juba üle pooleteise sajandi, osatakse seda siiani millegi uudse ja progressiivsena pakkuda ning usul vabadusse, vendlusse ja üldisesse õiglusse on tõesti lausa religioosset fluidumit. Ja nagu Kivisildnik mainis, on sotsid tapnud kõigest sadakond miljonit inimest, nii et inimkonnal on hetkel ressurssi lausa 70 sotsialismi võidu jagu. Sel aastal oli olukord võib-olla veel haruldaselt terav, sest kõik töötavad inimesed said maksudeklaratsiooni täites oma laksu kätte ja kuna patoloogilisi masohhiste on siiski väga vähe, jäid sotside poolt hääletama ainult need, kes tööd ei tee.
Keskerakonna valijatest oli artikli alguses juttu ja miks keegi Isamaa valib, käib tõesti lihtsalt üle mõistuse... Nimi on ilus ja ju siis on võimalik olla õndsas teadmatuses nende tegemistest ja olemusest?
EKRE valiti peamiselt protestist. Mõnikord ka trotsist – neis peab ju midagi olema, kui nende vastu käib nii hüsteeriline ruigamine. EKRE tõehetk on see, kui nad – kas see või mõni järgmine kord – valitsusse saavad – hakkavad nad lubatut ellu viima või läheb kõik nagu tavaliselt.
Mida me tegelikult valisime?
BBC on hiljuti avaldanud hulga artikleid, kus analüüsitakse Lääne tsivilisatsiooni kadumise võimalusi; mitte et seda varem uuritud ei oleks, kuid seni on sedalaadi analüüsid jäänud neid teinud teadusringkondadesse, sellal kui massimeedia pakub rahvale vaimutoiduks Kardashiani tisse.
Viimase viie tuhande aasta tsivilisatsioone vaadeldes on nende keskmine eluiga 336 aastat ja ükskõik, kas alguspunktiks lugeda renessanss või mõni muu konkreetsem tärmin, oleme piiril; tsivilisatsioonid ei hävi üldse enamasti sõjas ja kui keegi nende territooriumi vallutab, on sellele eelnenud pikk ja põhjalik allakäik. Selle võimalikke põhjusi on mitu ja üks neist on ebavõrdsuse ja keerukuse kasv – rikkused koonduvad järjest väiksema vähemuse kätte ja nende ümber tekib massiivne sõltlaste ring, kelle ainus tegelik funktsioon on süsteemi kaitsta. Ja nüüd vaadake Eesti ja EU riigiaparaati...
Sealsamas tsivilisatsioonide allakäigu analüüsis on mainitud, et intellekt siin ei aita – väga hästi võib olla teada, millega mugavustsoonis vegeteerimine lõppeb, aga enamus kehitab õlgu ja piltlikult öeldes valmistutakse jooksma alles siis, kui vesi püksis. Eesti sureb välja. See on üldteada fakt, mida vaidlustatakse ainult selles võtmes, et „küll tulevad paremad ajad”. Me valisime taas neli aastat sihitut uimerdamist ja mugavat mõttepausi – tõepoolest, kui tulevikust mitte hoolida, läheb meil päris hästi. Palju õnne meile.