Senjöör lubas vasallil edasi valitseda

Xi ja putja

Ehk mida siis Hiina liider kolm päeva Moskvas tegi ja mida see maailmale tähendada võib?

Alustada tasub vast veneaegsest anekdoodist, kus mingi parteiliider olla Hiinas pikalt rääkinud ja tõlk oli öelnud ainult: „Ping.” Tervet anekdooti ei hakka kordama, aga mõte oli, et tõlk lühendas ja ‘ping’ tähendas tühja möla. Vaat kogu hiinlaste rahuplaan Ukraina jaoks on tervenisti üks ‘ping’, ainult 12 punktiks jagatud (viide all, aga ei tasu lugemist).

Või kuidas võtta, võib-olla on see hea Hiina huumor – et kirjutad kokku midagi, mis on täielik ‘ping’, ja terve maailm näeb nädalate kaupa vaeva, et sealt otsida seda, mida seal kunagi olnudki ei ole – mõtet. Samamoodi – st omapärase huumorina – omandavad ka hoopis uue ja süngema mõtte Xi Moskvas lausutud sõnad, et Venemaa on Putini valitsemise all kõvasti arenenud. No ja tegelikult ka see, et kogu visiit oli sõpruse, koostöö ja rahu nimel…

Sama ilmne on tõdeda, et maailmale ei tähenda see visiit midagi head, sest nagu Xi Jinping isegi ütles, on Hiinal ja Venemaal sarnased eesmärgid.

Muidugi on kogu lugu keerulisem kui teatud demi monde’i, st alternatiivse, demokraatiast ja üldiselt läänelikust tsivilisatsioonist juhitud maailma vastukaalu jaluleupitamise katse.

Venemaa poolt vaadatuna on asi selge, orkid olid liigagi ilmselt valmis Xi varbaid lakkuma, et ta ainult tuleks. Venemaa ajakirjanduses on seda visiiti juba nimetatud „sajandi sündmuseks” ja nii edasi, ehk hirmsasti sai kisa teha, et näe, me ei olegi täielik paaria ja kõik ei hoia meist eemale nagu kärnasest koerast…

Ent huvitaval kombel ei lubanud Hiina liider Venemaale tegelikult midagi – ei relvastust ega isegi mitte mittesõjalist abi. Mitte midagi, mida saaks suurema vassimiseta propagandavankri ette rakendada.

Veel huvitavam on aga see, mida kokkuvõtetes reeglina ei leidu. Jah, muidugi on osa maailmas ringlevaid kaadreid spetsiaalselt välja otsitud, kuid järele mõeldes – järelikult oli, millest otsida. Nimelt et kui Xi oli rahulik ja käitus nagu suurriigi juhile sobilik, nägi Putin kohati välja nagu halva krediidireitinguga võlgnik võlausaldaja ees. Ja paraku on fakt, et Venemaa liider rääkiski ainult Hiina huvidest, Venemaa huvisid ta ei maininudki.

Vaadake, asi on niikaugel – Hiina ei ole Venemaa liitlane. On ülemus.

Hiina sai sellest visiidist väga suurt kasu, peaaegu igas dimensioonis. Jah, eks see paras diplomaatiline köietants oli – leidis ju visiit aset kõigest mõned päevad pärast seda, kui ICC Putini sõjakurjategijaks kuulutas ja tema kohta vahistamiskäsu väljastas. Just selles kontekstis tuleb vaadelda ka seda lollakat ‘rahuplaani’, mida ju andis viigilehena kasutada. Nii et siingi tuleb hinnata Hiina peent mängu, kuidas Läänele ninanips tehti.

Suurim vahe kahe riigi liidri vahel on aga justnimelt selles, et Xi töötab oma maa heaks, Putin oma fantaasia heaks. Ei ole isegi mõtet arutada, mida Putin sellest visiidist sai – peale propagandapunktide mitte midagi. Hiina võttis Venemaal püksid jalast – Venemaa müüb neile odavalt energiat, Hiina saab Vene turul vabalt tegutseda ja nii edasi.

Ma arvan, et Putin ei andnud tervet Siberit ära ainult sellepärast, et siis kaotaks ta kohe oma kõige veendunumad ja andunumad toetajad.

See oli iroonia ja lubatagu selgitada:

Putini kõige tulihingelisemaid pooldajaid nimetavad venelased ise teinekord Ühinenud Obskurantideks – kommunistid, usufanaatikud, nõukanostalgitsejad, stalinistid, suurvene šovinistid ja nii edasi. Ühendab neid peamiselt see, et nad kõik ootasid südamest agressiooni nii sisse- kui väljapoole. Reeturite otsimine, teisitimõtlejate tagakiusamine ja raamatulettide „puhastamine” olid ja on täpselt see, mida sedalaadi seltskond tahab, ja kõik oli hästi, kuni võidukad kolonnid marssisid Kiievi peale ja Navalnõi-sugused pikaks ajaks istuma pandi.

Paraku ei lähe terve selle õnnetu sõja jooksul mitte miski nii, nagu nad unistasid, ja tasapisi hakkab ka kõige kivipäisematele pärale jõudma, et mingit „vaat kui alles hakkame tõsiselt sõdima!” ei tule.

Nii et mida siis arvab see seltskond tsaarist, kes alandab end Ida ees? Sest jah, see eelmainitud seltskond on veel parasjagu rassistlik kah…

Xi visiit toimus olukorras, kus Venemaa välispoliitika on juba praktiliselt olematu ja „maailma teine armee” toob rindele tankid T-54 (relvastusse võetud 1947. a).

Ja Xi visiidiga muutus Venemaa välispoliitika piinlikuks. Saagem aru, et Putin sisuliselt pani Venemaa pärast Peeter I esimest korda olukorda, mis on võrreldav Idabloki riikidega Külma sõja ajal. Ta muutis Venemaa vasalliks. Xi ja Putini suhteid on sobilik võrrelda Putini ja Lukašenka suhetega.

Ja midagi teha ei ole. Venemaale on Hiina kaubanduspartner number 1. Hiina jaoks on Venemaa seal esimese 10 piiril. Ja muide, kui 2021. aastal oli hiinlaste käes 40% Vene moblaturust, siis 2022. aastal (arvatavasti) 95%. Autotööstusega pole lugu palju parem.

Saagem aru, et Hiina on praegu see, kes suudaks sõja suhteliselt kohe lõpetada, kui vaid tahaks – praktiliselt kõik Venemaale hädavajalik tuleb sealtkaudu. Või Venemaad kõvasti aidata. Ent Hiina ei saa endale lubada Lääne sanktsioone, ja nii ta (loodetavasti…) relvi ei anna ja isegi kipub blokeerima näiteks (oma pankade poolt) venelastele antud pangakaarte (et mitte Läänt ärritada).

Samas – Hiina on algusest peale Venemaad toetanud. Kuivõrd nood kaks türanni rääkisid viimati möödunud aastal natuke enne Venemaa sissetungi Ukrainasse, on enam kui tõenäoline, et vähemalt mingil määral Xi Putini plaanidest teadis. See on muidugi juba oletus, et võib-olla, tajudes liiga selgelt oma vasallistumist, tahtis Putin iga hinna eest Venemaa suurriikide liigasse tagasi upitada (no ja tuli välja nagu alati…)

Teisalt on Hiina jaoks aga Putini „uus maailmakord” pehmelt öeldes problemaatiline – kui jõuga piiride muutmine „au sisse tõsta”, meenuvad ju kohe uiguurid, Tiibet ja Taiwan.

Hiina mängib oma mängu. Näiteks surub ta Venemaa maailmaturult välja ka musta metalli äris ja nii edasi. Nende kolme päeva jooksul kohtus Xi lisaks Putinile veel hulga tegelastega, sh Venemaa Kommunistliku Partei juhi Gennadi Zjuganoviga (sõsarpartei!); või kui asja olemus edasi anda, siis peale mõisavalitseja kohtus ta kupja, kiltri ja aidamehega…

Ats Miller, kirjanik ja kolumnist

—–

Hiina rahuplaan Ukraina jaoks nende välisministeeriumi lehel: https://www.fmprc.gov.cn/mfa_eng/zxxx_662805/202302/t20230224_11030713…