Tasuta lõunaid pole olemas
Me elame müütide maailmas ja kuna kõik on muutunud äriks, kasutatakse müüte lollide eraldamiseks nende rahast. Turul me oleme, vennad ja õed! Osa müüte on naljakad, osad eluohtlikud ja osad lihtsalt tüütud. Üks tüütu ja pikemas perspektiivis inimkonnale surmavalt ohtlik on müüt rohelisest energiast.
Kõigepealt on väga raske vaielda vastu inimtegevuse negatiivsele mõjule, ent küsimus pole selles. Küsimus on, kuidas me vähendame seda negatiivset mõju, laskumata Greenpeace'i soovitatud äärmusse – päästa planeet, tapa end!
Kas te teate, et Eesti on siiani osa Loode-Venemaa energiasüsteemist? Ja kas teate, miks? Sest see on mõlemale poolele kasulik. Ühenduse katkestamine oleks võimalik ühe käeliigutusega, aga energiavõrk ei ole mitte lihtsalt hunnik traati. Elektriga on see jama, et see tuleb ära kasutada samal hetkel kui toodetakse, ja suuremas süsteemis on lihtsam tagada pinge ja sageduse normispüsimist. Kui Eesti ühendataks lahti Loode-Venemaa energiasüsteemist, võivad tuulikuvennad oma ebakvaliteetse elektri teate küll kuhu pista, sest Eestil üksi poleks sellega lihtsalt midagi peale hakata.
Tuule ja päikesega on teatavasti see huvitav asi, et neid ei ole kogu aeg. See tähendab, et energiavõrgu vajaliku võimsuse arvutamisel tuleb need lihtviisiliselt arvestamata jätta. Ääretult elementaarne – sul peab vajalik võimsus garanteeritud olema, nood ebausaldusväärsed on selles mõttes täielik null. Vähe sellest, lisaks pead arvestama, et muu kola ei saa kogu aeg töötada optimaalsel võimsusel, kui pead vastu võtma tuule ja päikese energia, kui neid parasjagu on tulemas. Ehk siis on tuule- ja päikeseelekter päris energiavõrgu mõttes tülikad mänguasjad, mis ei põhjusta seni ka suuremaid probleeme tänu sellele, et nende võimsus on siiani marginaalne ja suured võrgud suudavad seda hajutada.
Kus on tuuliku koht?
Kunagi olid need arvestatavad energiaallikad hobuste ja härgade kõrval.
Kui sa vajutad lülitile, eeldad, et tuli läheb põlema. Kui sa mingil põhjusel soovid end karistada tsivilisatsiooni hüvedest loobumisega, võid mõnda aega ka pimedas istuda, aga enamik tööstusest ja koolid-haigladki niimoodi mõelda ei saa. Teoreetiliselt võiks varuks hunnik akusid olla, aga seni on nende hind selline, et paadunumadki tuule- või päikeseenergia apologeedid kasutavad tegelikult suurema osa ajast „suurte” toodangut.
Kindlasti ei olnud halbu kavatsusi kõigil, kes tahtsid ja tahavad vähendada C02 emissiooni ja mõtlesid välja süsteemi, kuidas traditsioonilisi energiaallikaid maksustades doteerida igasuguseid alternatiivseid.
Kordame – eesmärk oli fossiilset kütust kasutavate asemel saada keskkonnaohutumad energiaallikad. Tegelikult aga saime näiteks tuulikud, mille iga (tööstuslikus mõttes kasutu) 100 MW kohta lõhutakse ruutkilomeeter maad, saadakse üle saja tonni radioaktiivseid jäätmeid (haruldaste muldmetallide tootmisjääk), rääkimata muljetavaldavast kogusest muust saastest ja õhku paisatud 500 tonnist CO2.
Geniaalne on sealjuures muidugi see, et tuulikuvendadele tasub see sigadus ju tänu dotatsioonidele ära. Nostalgia nostalgiaks, aga tööstuslikus mõttes rändasid tuulikud ajaloo prügikasti rohkem kui sajand tagasi ja välja kaevati need sealt ainult lollide eraldamiseks nende rahast.
Elektriruunadest
Enne sai mainitud, et elekter tuleb ära kasutada samal hetkel kui toodetakse. Loomulikult on olemas akud ja korraliku aku kasutegur võib olla isegi 99%. Ainult et need on suured, rasked ja kallid ehk nende tootmiseks kulub palju energiat ja materjale, mis tähendab lisaks palju saastet – ehk tegelikult ei tasu see ära.
Seepärast ongi seni läbi kukkunud kõik katsed akusid ratastele panna. Elektriautode müük Eestis püsib sisuliselt nullis pärast seda, kui toetused kaotati. Tegelikult ostsid umbes 50 000€-ga – 18 000€ toetusega, alghind umbes 70 000€ – kõigilt parameetritelt umbes 20 000€ maksvad autod ainult need, kes oma raha peale tigedad või laotavad võõras raha, näiteks riigiasutused.
Ah et peaks kõvasti toetama? Kontrollküsimus lugejale, kelle mõte vast nii kiiresti ei tööta – millise puu otsas kasvavad toetused? Abistav vihje – kust tuleb raha koolidele, tervishoiuks ja pensioniteks?
Ja, muide, kust tuleb see elekter, millega elektriautosid laetakse? Tõsi, suure soojuselektrijaama kasutegur on pisut kõrgem kui automootoril, kuid kui liidame sinna juurde kõik ülekandesüsteemi kaod, selgub, et elektriauto kasutegur ei erine tavalise bensiiniõgija omast.
Lisaks võtab akude laadimine aega. Kunagi ammu-ammu juhtusin bussis sõites nägema, kuidas üks Zaporožetsi-omanik püüdis seda vändaga käivitada. Keegi bussis ei suutnud oma suud pidada ja kommenteeris: „Näe, keerab oma kummimootorit üles.” See tuleb mulle alati millegipärast meelde, kui näen elektriauto omanikke laadija juures igavlemas.
Kokkuvõtteks – dinosauruste taaskasutamine paiskab õhku CO2 ja need saavad varsti otsa kah, aga enda petmine hulga keskkonnaohtlikumate asendustegevustega ei lahenda probleemi.