Täpsemalt küll selgitusi; päris CV on ülal failis

Ütleme, see alajaotus on vajalik, aga struktuur tuleb veel läbi mõelda -- kusagi võiksid ju CV-d ja muu selline mind puudutav suhteliselt kuivem faktimaterjal üleval olla (kui mul kord juba on koduleht).

Siim Veskimees on pseudonüüm. 'Veskimees' on ju tõlgitult 'miller' ja Siimuks kutsuti mind malevas teate küll kelle järgi (no kes tõesti ei tea: sellal, kui ma malevas käisin, oli „Viimne reliikvia” ikka päris paljudel ikka lausa peas...)

Kuigi mu sõbrad, paljud kirjandushuvilised ja isegi töökaaslased on alati teadnud, et ma kirjutan, eelistasin omal ajal neid kahte isikut avalikult mitte kokku viia. Olen mitmetes artiklites põhjendanud, miks seda tegin -- peamiselt sellepärast, et igapäevases elus minuga suhtlevaid inimesi ei segaksid allusioonid mu raamatute peategelastega; veel selgemalt öeldes ei oska enamik inimesi hoida autorit lahus tema lugude kangelastest. (See on taas pikem lugu, mida avan päevikus.)

Olen sündinud 05.04.1962 aastal ja selle nime all avaldamist alustasin 1999. aastal (võrguajakirjas Algernon). Kirjutan peamiselt ulmet, täpsemalt isegi hard-SF-i, samas kui loomulikult kirjutan ka n-ö klassikalisema kirjanduse lugusid, kust fantastiline element puudub. Aja jooksul koguneb muidugi ka artikleid, arvustusi ja ülevaateid ning olen püüdnud selle kõik Bibliograafiasse üles tähendada. (Kui keegi leiab puudujääke või vigu, siis loomulikult palun mailida.)

Siim Veskimees on ka Eesti Kirjanike Liidu liige.

NB! Minu lõustaraamatu lehte ei tasu vaadata! Tegin selle kunagi, nüüd proovin sinna vaadata nii kord poole aasta jooksul. Ja ma olen ka wikis olemas, aga sellisel kujul, et ma kogu aeg luban endale, et ühel päeval võtan end kokku ja teen selle ise korda...

Eraelus, ehk Ats Millerina teenin leiba IT-ga, poiitikas osalen EKRE ridades, olen Kaitseliidu liige ja hoian end vormis karatega.

Ants Miller on, nagu öeldud, see, kes makse maksab...

Lehele on lisatud ka mu n-ö ametlik CV ja ma püüan seda ajakohasena hoida, aga... nojah, ma parem ei luba.