NURSERY RHYME

Earth is black & grass is green
Don't be wicked & don't be mean.
Sky is blue & clouds are white
Never fear & never fight.
Clouds are white & sky is blue
You may fight but never loose.
Grass is green & earth is black
Never fear, & don't look back.

TALLINNA-LAULUD

KESKLINNAS, KATKENDLIKULT

Wihmawesi mis äratab keha
Wesi loikudes maas
Sinilillede haprad õied
munakiwi ja paas
Yxkord nägin Sind selles kohas
Näib et tibutab taas
Wihmast wõbisew linnakewad
autod teras & klaas 
Rahwasummast Su silmi otsin
kõhklew naeratus suul
ennast tunnetan läbi Sinu
Sinu häält matkib tuul
Wihmawesi mis äratab keha
wesi loikudes maas
Kui mitte warem siis ylehomme
näen Sind kindlasti taas

RAIN CITY DREAM CO. I

Linnatänavate hallid märjad kivid,
ja siin ma tean, et Sa oled astunud,
sest kitsas kaitsev tänavakuristik
hingab üleni rõõmulaulu,
ma usun Sinusse, jään uskuma,
wõib-olla sellepärast, et ma nii wäga tahan seda,
Sina pead olemas olema, 
kui mitte mujal, siis minus endas, 
keset seda linna, mis on minu rõõm,
sulan ma hallix kiwix
Sinu jalgade alla,
libisen kiriku põrandapaesse,
jälgin sealt Sinu sammude suunda,
warjuna warisen iidsesse myyri ja kiiwalt Sind kiikan,
ära waid libise märgadel kiwidel, 
wihma sajab ja hea on hingata
hallil kiwil halli taewa all,
kõrge, walge, kerge.

WÄIKE HIPI

See on yx maailm mis awali mu ees
On minu ainukene ainuõige tee
See on see sõna milles lahustub mu tusk
On minu elustiil ja enesesseusk

Mis on õnn mis on armastus?
Seni kestis weel sarnasus
samaxsaamise saladus
endaleidmise alandus
Murtud riimide walus keel
Ah las kesta see lummus weel
Ah las lennata linnud weel
yle Tallinna taewaste
Las nad laulawad minule
läbi suwe ja sygise:
Sydametu on sarnasus
millex maailmas armastus
see mis polegi saladus
enam ammugi alandus

WÄIKE HIPI & KEWAD

Wäike hipi tuli läbi igiwana linna
Walusalt & naljakalt yx tunne täitis rinna.
Tuli suurelt kontserdilt, weel kõrwgi ajas pilli.
Meeleliigutusest ostis kimbu sinililli.
Tuulekene puhus wabalt, õhus lendles prahti.
Wäike hipi murdis pead, et mis on temas lahti.
Waatas oma rõõmsal pilgul laia lahket ilma.
Õhtu oli lausa ilus, pisar tõusis silma.
Astus reipalt, fiiling kehas, läbi tyyne õhu.
Tyhja sellest maisest ilmast, näitex tyhjast kõhust.
Meelde tulid mingid hetked yhest kaugest walust,
kuigi ta sai aru kyll, et sellex polnud alust.
Õhtupoolik tegi haiget, samas tõstis tuju.
Wäixe hipi syytu tunne wõttis selge kuju.
Wäike hipi tahtis saada paremax ja puha.
Armastus on altruistlik, õnnelik ja puhas.
Wäike erutatud hipi tuli läbi linna.
Enda eest ei õnnestunud päris pakku minna.

PALWE

Sina
& nyyd
korduda selles wihmas
kas tõesti tuhande aasta eest
keegi
wist mina wist Sina
yhes kauge kewade päewas
korduda selles wihmas
nagu tagasitulek
korduda selles wihmas
kas ongi yldse wõimalik
korduda selles wihmas
THIS IS THE RETURN
THIS IS MY REBIRTH
THIS IS MY FUTURE
korduda selles wihmas

Me tuleme uuesti.
Alati. Täna.
Me läheme jälle & tuleme taas.
Mis jääma peab jääbki.
Ka mina & Sina.
& pilwine taewas & rannikupaas.
Me oleme uuesti.
Oleme ikka.
Taas endina jätkame tuttawal maal.
Las tulla siis elu.
Me elame yle.
Me minna ei tohi.
Me minna ei saa.

1 weidi sihitu ingel 
kord tylpinult käis minu ees
& pyydis näidata mulle
weel endalgi teadmata teed
Ma nägin ainult ta selga
& see oli tugew & lai
Ma ei teagi kuhu ma jõudsin
Ma ei teagi mis inglist sai

LÕPUTU JUULI

Halli pilwise taewa all
on mu linn & mu keha
Raske minna on edasi
Tahax mõndagi teha
Pihkudes wihmapisarad
Suwenaeratus huulil
Kõik on kusagil olemas
selles lõputus juulis
Aeg on kaotamas tähendust
Kõik on ikkagi sama
Kes kyll õpetax mind 
wähem armastama

Kõik käib nii ringi nii ringi nii ringi
palawus walutab silmis
& taewas on pealetykkiwalt sinine
aga kedagi pole
kellele öelda
 Wõib-olla ma ei taha enam näha seda 
linna neidsamu kalke fassaade kiwisid kiwi-
sid kuumust tramme inimesi kiwisid kiwisid
kiwisid neidsamu kiwisid mis ei oska enam 
olla hellad

ÕHTU/TOOMPE

Akendele libisewad näod
õhtu langeb maja taha maha
unustusse sulawad su peod
teadmata jääb päew kas hea wõi paha
Taewasse saab sirutada käed
jalge alla lahri rullub rada
ise usud seda mida näed
ise jälle jaxad unistada
Palawikust põgeneb su hääl
kostab yle hämarduwa linna
nyyd kui wõixid taganeda weel
nyyd kui lõpux tõesti wõixid minna

KIWID ON KODU

Puna-must walgus
See õhtute põrgu
Hirme & unelmaid taewasse kõrgub
Linn juba waikib
On udus ta piirid
Pilweserw plingib weel loojangu kiiri
Autod & trammid 
Need wäsiwad peagi
Kiwid ei wäsi & muud ma ei teagi
Kiwid on kodu
& wäljapääs waewast
Walud & lootused lõikawad taewast
Kiwid on kodu
Täis aegade sooja
Ylalpool yxindust roppust & rooja

Kuigi et kylmad
Mis sellest et pime
Kiwid on kodu
See kodu on ime

SYGISE-LAUL

See
warakult pimenew linn
Need
kohad kus tuntaxe sind
See on sinu yhiskond
Kõik
möödunut meenutab siin
Laul
kaasa mis kunagi wiis
Läbi wihma
Tuim
tyhjus & irdumistusk
Paar
lahtist & suletud ust
Mis mõttega elada
Saab
walust & rõõmust su päew
Weel 
kuni end samana näed
oled elus
Tuul
kiwistes käikudes kajab
Tumm
taewas kus päikest ei näe
Wihm
piisad kui pärlid su käel
See
maailm on kõik mida wajad
Kui 
udusse aheneb päew
1
tänaw 1 kofik 1 laud
1
wihmana wallanduw laul
Päew häältesse laguneb
Need
tuttawad sõbrad & muud
Paar 
naeratust tõotawat suud
Läbi linna

YXKORD KA KODUS

Seni weel hommikuhämarus
jahe & pehme õhk
elutoa nurkade tumedus
wärskete õunte lõhn
Aknale rabistab wihma
aeglaselt tixub kell
ammu ma pole olnud 
päris kodus sel sygisel

TAGASITULEK

Walukarwa taewas walustuttaw hääl
Äkki on nii ligi kõik siin ilma pääl
Loojangu eest ära sinna kust saab koit
kus on ootel juba ase soojus toit
Kaduwa eest ära sinna kus on jääw
walukarwa taewas walustuttaw hääl

THE LEGEND

On kogu linn kui ajatu legend
on tänawaile ööst weel jäänud halla
uus koidik yle taewa pillab end
weel pole päris päike pääsnud walla
See habras jahe walgus tänawail
need puhtad pilwed yle argilinna
siin pole kohta naerul
            pisarail
oh oskax waid legendi sisse minna

& ometi me usume ju kõik
kes iialgi end ise endax mõelnud
et mõni imelyhikene lõik
me elust on just sest legendist wõetud

WANALINNAHOOW

On õhtuwalge painawhele linn
& mina & mu selgimata walud
on miski
 liigpoeetiliselt hing
on munakiwid myyrid & mu taju
On õhtuwalge painawhele linn
on tänawatel tuult & tyhje silmi
on kohad kus on osakene mind
on imelik & ometigi ilmsi
On õhtuwalge awarhele linn
& pimedus ei kummita mind enam
siin otsisin ma ennast wahel Sind
siin on mu koht
& SIIN ON OLLA KENA

KORRA WEEL KÕRGELE YLES

Kunagi jaxasid laulda
tuhandes walusas keeles
enese laulusid kanda
sydames mõttes & meeles
Kunagi oskasid olla
rõõmus & waba & ilus
suwise kesklinna rype
kiwiste myyride wilus
Kunagi teadsid weel tahta
midagi kindlat siin ilmas
tulla & minna ta pärast
wahel kyll pisarad silmas
Kunagi lahkusid linnud
Andestus uinus Su syles
Oota ehk elu sind tõstab 
korra weel kõrgele yles

Kui läbi toa on igatsew Vivaldi
& kyynlawalgus ootamatuid warje laob
& akna taga esimesse lumme
see suure linna hilisõhtu kaob
& ihu on nii imelikult elaw
& hingab suu mis syda rytmis taob
 See linn kus tehtud saigi kõik mis teha
 See linnuparw mis liikus yle taewa
 kui koduga weel kokku jätkus eha
 seal wanalinna wahel Terwe elu
 jääb mäletama kaduw maine keha
 jääb linn kus tehtud saigi kõik mis teha
& ikka weel on igatsew Vivaldi
& kyynlawalgus lumesajuöödel
& praxuma jääb kasutatud plaat
& hämarusse nagisema mööbel
jääb igawesti igatsema keegi
& kyynalt põletama
 lumesajuöödel

PUNGITSA-LAULUD

DETSEMBER 1988

Jahedale linnale 1 talwehommik wajub
Lähwad argiinimesed läbi lumesaju
Lähwad ripsmeis helbed läbi soolalume
waatamata ymberringi lähwad nagu unes
läbi linnahommikute tänawate kära
tundmatagi teineteist & iseennast ära

HOMMIK

Randmetel weenid kui maakaardijõed
Segase saatuse tuhanded tõed
Wõitude laulud & kaotuste nutt
Pilwiste päewade uimane rutt
Homset weel pole & eilsex ei saa
Tänagi elada tuleb siin maal
Homset weel pole on praegune hetk
Peaaegu purunew päewadekett
Alati hommik on walusaim aeg
Siis kui on kõrgusse kaduwad laed
Teadmata reeglid & tundmata tõed
Randmetel weenid kui maakaardijõed

NUGA

Taewas punab tasa yle linna
teispool kohta teispool aega weel
Ilus liiga ilus tundub elu
kui ma waatan aknast wälja sinna
kus see walgus roosakax kõik teeb

Ma olen teraw teraw teraw teraw nuga
mis iseenda ihus ihutud
Ma olen walus walus walus kui Sa tuled
waid korra liigahtan
 lumm on lõhutud

Nii waid seisan linnataewa taustal
oodates et Sind ei tulegi
Nagu igasygisesed linnud
lendu lähwad wanad luulekaustad
nukrutsegu nuga pealegi

WÄIKE HIPI & TRUBETSKY

Jälle süttinud on tuled
jälle hämardumas linn
Oodatakse et sa tuled
Oodatakse nimelt sind
Ainult meid ei oota keegi
Kuhu minna täna waid
Ega erilist ei teegi
Käime mööda tänawaid
Selles hämarduwas linnas
Sellel uttu uppund teel
Tasa nuga ihub rinnas
Igawus & kade meel

Linnaõhtute laule me teame
meil on natuke õlut & makk
keldreis kahtlasi pidusid peame
meist jääb järele jube bardakk
Siis kui katustel laguneb õhtu
läbi linna me tuleme koos
Siis kui mandrid on lennanud õhku
Siis kui tagasi miski meid toob
Siis kui suwele kätt annab kewad
& kui taewas on lennukeid täis
meie tuleme (lahkuwad nemad)
siis waid meid kogu maailm saab täis
Siis me laulame mida me teame
meil on ikka weel õlut & makk
yle maa omi pidusid peame
kõikjal wastu meid wõtab bardakk

MU ARM ANARHIA

Nyyd wiimse marsilauluga
on wiimne põlwkond teel
& mina tahan tantsida
& tantsin weel & weel
Ses tantsuhoos mu silmist kaob
nii ropp kui elegants
sest lahendus on ainult kaos
& hullumeelne tants
 See muusika mind peibutab
 ma tahan tantsida
 kui musta plagu heilutab
 mu arm Anarhia
& silmist sihkab sädemeid
& lawalt langeb tuld
& puhkusele kutsub meid
kord niiske jahe muld
End olematux tantsin ma
see ongi ylim pyyd
teeb naerataw Anarhia
mu enda omax nyyd
 See muusika mind peibutab…
Ses tantsus peitub wäljapääs
sest musast algab kõik
nyyd tantsin sest mu aeg on käes
on enda yle wõit
& see mis kaasa kisub mind
on haaramatu hääl
on ainult elu tantsu hind
ma maxan kergel käel
 See muusika mind peibutab…

MOSKWA-ESINE

Istun siin & igawlen & wiimseid suitse loen
Maailm ajab wihale & tyhjus pähe poeb
Yle taewa lendawad 3 walget lindu reas
Olen hädas endaga & tyhjusega peas
Palun ärge pange pahax et siin istun nii
Päikesena tõusta tahax igayx
          Mis siis

WALGE LIND

Kurbus lendab linnataewas
nagu särawwalge lind
Rahwas osta unistusi
kuni neil on odaw hind
Rahwas osta unustust kui
unelmad on yle jõu
Raha eest saab lõpux kõike
träni trääsa tarka nõu
Rahwas osta mida oskad
meil on täna odaw hind
Tasuta & palumata
tuleb waid yx walge lind

Me liigume yxteisest lahus
waid yhine loojang meid seob
On igal meist eraldi walus
On igal meist eraldi teod
On waja need yxinda kanda
sest teistel on raskem ehk weel
Kes jaxaxki iseend anda
ei taha ei wiitsi ei tee
Me läheme walusas rahus
nyyd endal & saatusel peos
Me liigume yxteisest lahus
waid yhine loojang meid seob

Mis on elu ei taha ma kysida
tahan waid kaua weel endana pysida
Millex on elu kas omab see tähendust
tahan waid taewa & kiwide lähedust
Kus kyll on elu mix asjata otsida
siis kui ta tuleb ta tabab mind lootsin ma
kõik mis mu ymber sai yhisex keerisex
muutusin wäikesex tyhisex weerisex
pea kohal kokku lõi tumedaid pilwi
käisin & waatasin
enesest filmi

Naerad & ahastad
Räägid
Wahel on tundmatu keel
Ikka waid sina & sõnad
Sõnad?
Wõi midagi weel?

HULKUWA KASSI PÄEWAD

I
Keldrikassisilmsed tydrukud
tänawanurkadel
yxteise wastu wägiwaldsed
weidike räpased
Alaealised poisijõnglased
katkistes tagides
hõlma all õllepudelid
alati suitsud ees
Rotid ronimas õlgadel
kummitaw mendipelg
onu on purjus & jutlustab
talle pöörati selg
Ah lapsed mis te ometi teete
Ah lapsed mis te ometi teete

II
Hulkuwa kassi silmadega tydrukud
kõnniteeserwadel kambakesi
odawad ehted
palawus
Maailmade piirid pysiwad
Ära pyya olla keegi teine
Nyyd kui taas olen siin
saan endast aru
Kaswatan saba taha
& wolxan keldriaknasse
pelglik & jultunud

III
Olen nagu kõik need
hulkuwa kassi silmadega tydrukud
keda kohtad tänawatel
suitsetamas
ropendamas
kambakesi
Aga mina olen täna yxi
Olen purjus & pealetykkiw
Sa ei saa aru et wõtsin end purju
et julgeda Sinuga rääkida
Sa waatad mind
& ma näen ennast
räpane & salkus
natuke ära exinud
Issand jumal mida ta must tylitab
Tegelikult oled mulle pyha

IV
& taas need tydrukud
tänawanurkadel
õllest & kuumusest segased
weidike räpased
& taas need poisijõnglased
katkistes tagides
murduwa häälega wannuwad
alati suitsud ees
& taas need rotid & taas see koht
& taas see mendipelg
onu läx kinni kes jutlustas
talle pöörati selg
Ah lapsed kes me õieti oleme
Ah lapsed kes me õieti oleme

KONTSERT

Kaugel kaugel taga keset selginewat walu
musa kostab ära kyll kuid jutust ei saa aru
ei saa aru maailmast mis möllab minu ymber
minu õigexpidamised ikka lykkab ymber
wõhiwõõrad rahwamassid mõned sõbrad sekka
jälle ma ei ajxa enam iseennast petta
seegi on ehk endapettus mis toob selle tusa
toetan selja wastu seina kuulan kauget musa
musa kostab ära kyll kuid jutust ei saa aru
kaugel kaugel taga keset selginewat walu

KÕRTS

Ma seisan keset werekarwa waipu
mu kuklasse lööb kyyned kunstlik roos
on laudade all lagunewaid laipu
& ometigi oleme me koos
Me naerame & põletame linna
& tulekeeli tantsib jalge ees
siit pole enam kusagile minna
siit pole täna läinud keegi weel
On akna taga tänawate looked
& käigud on mis kuskile ei wii
sees klaasidesse woolab jälke jooke
me waatame kuis werex muutub wiin
& naerame & taas on nõnda walus
orkester jälle matab mingit meest
& leegid muudkui tantsisklewad jalus
& põletawad pildi silme eest

ME ELAME ELEWA OOTUSE AEGA

Me elame elewa ootuse aega
me tunnetel polegi nime
yle ristmike majade rahwa & taewa
on ainult me ootuse ime
Me ootame teadmata isegi mida
& lootuses waatame ringi
me teame et elul on midagi wiga
peab tekkima pöörang nyyd mingi
Me tuigume tyhjuses toex ainult ootus
läbi hämara tuulise linna
me teame ta saabub
 me yhine saatus
see päew millal tuleb meil minna

TALW 1989/1990

Kylm on sina sees & sinu ajas
päewad läbi linnas jooxed ringi
öösel käiwad kuused ymber maja
kägistawad ärganute hingi
Liikumatult waixelt lebad woodis
igas hingetõmbes aimub palwet
libade wõi miilitsate moodi
kuused peawad akna taga walwet
Räägitaxe keskööl nõrkuseni
hundid sööwad sydalinnas kasse…

Kui waid elax selle kewadeni
Kindla peale ära armux tasse

LOOTUS

Sest kusagil peab olema ju keegi
kes leebeil jalul astux yle muru
kes huulilt pyhix tyhja sõnapuru
& öises lambis ära puhux leegi
Sest kusagil peab olema ju walgus
mis heletax su uxe kohal waba
mis ootamatult alati sind tabax
& see on kõik & see on alles algus
Sest kusagil peab olema ju tema
kes waixelt walwax yle tumma taewa 
kes teele saadax iga walget laewa
& hoiax sind

KEWADE-LAULUD

UNI

Ma nägin Sind
Sa tulid yle silla
Mix nõtkus see Su astumise all
Siis hyydsin Sind
Mu hääle neelas jõgi
Sa olid mulle aina lähemal
Ma tundsin Sind
Ma ennast tundsin Sinus
Yx maailm awanes mu silme ees
Weel nägin Sind
Sa tulid yle silla
Ma palusin et sild ei purunex

KOERAILM

Sa tuled Sa tuled mu sydamelöögid
oh näe mind oh näe mind palun
mulle meeldib Su nägu Su nägu Su nägu
& wihm & wihm & wihm & wihm

See keda ma armastasin
mind terwitas tänawa pääl
ta näost oli kalk nagu masin
kuid tal oli walus hääl
Me läxime edasi seltsis
sest meil oli yhine tee
me olime kaitsetult wõltsid 
me oleme ikka weel

1 wohaw & walus & wäsinud kewad
1 metsik & jõuline pyyd
Kes tulnud kes läinud mis Sinusse puutub
siis pole meil kummalgi syyd
Kesk hetkede mängu on lahknemas kehad
Mix ärkab nii meeletult maa
Kõik kaswab & lokkab & moondub & muutub
Mis juhtus me aru ei saa

LAUL

Me läheme wajuwa päikese ylewas kumas
Su juustesse kleepumas loojangu punakas kuld
Me jalge all wiljapead painduwad kahele rajax
& tee kõrwal jõgi jääb pilduma hetkelist tuld

Sa nyyd oled ilus nyyd uskuda Sinusse jälle
ma suudan see teadmine ajuti õnnestab meid
Jõe ärewas woolus me näod on kui pillatud peeglis
Meid yhendab endiste eneste lõhestaw lein

Me exleme maal mis ehk yxkord saab kuuluma meile
kui walust & rõõmust saab päewade yhtlane põim
Kui õnestub ainsaxki suwex meil sulada yhte
siin maal saab elama ilus & igatsew hõim

& ikka & uuesti Sinusse uskuda
uskuda eredal leegil
yx tunne mis iial ei suudaxki kustuda
kas Sina
või  Tema 
või Keegi

KIRI

Sina. Kui sõnadest onbi juba wähe, ikka 
 edasi pöörlewad päewad.
Nyyd? On lihtsalt 1 unistus wähem. On kui-
 dagi lihtsam elada selles maailmas.
Kuule. Ehk taipad, mis tahaxin tõestada
 Sulle rusude kohal, mis langenud
 juba.
Sina. Kui julgexin öelda kui julgexin öelda
 kui julgexin julgexin ometi…

LOOK UP TO THE SKIES ABOVE &
  SEE THE MORNING SUN AGAIN

Bänd nimega Helloween
laula mulle päikesest mis igal hommikul
 tõuseb yle suure maa
laula mulle suwest mis oli nii pikk & nii
 yyrike
laula mulle poisist kes paaril ammusel õhtul
oli minu wastu hea
Bänd nimega Helloween
tule kui wihmane päew pöördub öösse
tule kui lumi jagab jahedale linnale tasuta 
unustust
tule weel siis kui päike taas tõuseb
yha kõrgemale uutesse hommikutesse
tule et tunnexin tuttawkaduwais helides taas
selle poisi lähedust kes
oli mu wastu hea

Taas Tallinnale tasa langeb kõikekatwat lund
Su aken nagu alati on pime
On kusagile kadunud see aasta päew & tund
Ei tea mix yldse mäletan Su nime
& siiski keset ööd ma syyes puhast walget lund
weel ootan nagu oodataxe imet

Mul oli Sind waja sel hommikul
& õhtul weel oli Sind waja
ma ootasin siis ma ei nutnud weel
& uskusin kogu aja
ma tahtsin et tulexid tagasi
yle segaste tunnete raja
ma tean nyyd et kui Sa ei tulegi
ma usun weel
yle aja

Ma Sinusse sulan weel sadade päewade pärast
kui kadund on kõik mis kord päriselt tähendas Sind
Siiski elada tahan yhe kasutu unelma pärast
nagu tuhanded elanud on juba ennegi mind
Ristisõdurid maailma ristteedel päikese wangid
mis waid hetkex käis walusa tulena kehadest läbi
Oma mõtteisse myyte ma endise usuga hangin
Sealpool kõike on hajunud tõelisus 
      yhiskond 
      häbi

UNI II

Langenud lehtedest noa olen leidnud
See on nii kahtlaselt teraw
Maailm käib ringi & taewas on tyhi
Werd tuleb enam & enam
Imestan kuidas ma kukun & naeran
Seguneb werega pori
Keegi on toonud Sind Seisad & waatad
Oskad waid ytelda Sorry
 Jälle nad tulewad oma kõwerpeegli-
 nägudega & seletawad & sehkendawad
Arwan et naeratan Nyyd on yxpuha
Sina ei olegi põhjus
Tahaxin kaitsta Sind Huuled ei liigu
Taewa all waritseb tyhjus
Millex me tulime Millex ma olin
Jälle ma märkan Su silmi
Tuttawast painajast ärgata tahtes
taipan et seekord on ilmsi

LINNAPYHA

On linn kui laew mis sõuab läbi aja
Me istume ta paesel myyripardal
Ah ära endast liiga palju arwa
mul on Sind lihtsalt wahel wäga waja
On linn kui laew & mul on tema nägu
Me taldade all päixesoe on kiwi
No palun ole natuke mu ligi
et weel ei ununex see puhas unenägu
On linn kui laew & suwetaewas ylal
On waikne laul neis waritsewais myyres
Me läheme Kuid jälle ennast myyes
me meeltes kajab kauge linnapyha

Mina & Sina. Ei iialgi meie.
Tulutu pyyd. Teistest otsida end.
Mida Sa uskusid. Mida ma lootsin.
Põimudes hetkex. & puudu jäi lend.

SEIN LÄBI SUWE

Me riiwame yxteist
me ehmume sellest
peab pagema yx meist
kes jagu saab kellest?
Mix waadata kella?
Ka aeg saab kord läbi
et lõhkuda hella
& hajuwat häbi
Kui tõused siis tapad
kui seisatad sured
me oleme waprad
me wõidame mured
Ex tõusen & tapan
on lahendus seegi
las minema hakkan 
peab pagema keegi

THE NIGHT OF YOU

Hämarduwal tänawal kord ristuwad me teed
naeratused tere wihm Su silmis
möödume & kauax tahax kokku jääda weel
aga nõnda juhtub ainult filmis
Pimeduses kohtume me yhel õhtul taas
liigume kui unes wõi legendis
wihm lööb warje kildudex Su pilk on peegelklaas
usaldame ainult iseendid
Koit on alles kaugel weel on õige ohtlik tund
naistest tuled nagunii mis sellest
sellel talwel sajab ainult wihma mitte lund
mõtlex õige teistest aga kellest
Hommikusse walgusse on puhkemas mu linn
wabanenult wanu radu lähen
sirelid & päixetõus & enam pole Sind
aga see ei mahu mulle pähe

KEEGI KES NÄGI SIND

Suurlinna sudusse sumbuwad pidetud sõnad
Augustilõpp annab maailmalõpule käe
Pole weel öeldud et suwi sai läbi just täna
Keegi kes nägi Sind jäägugi sõbrax Su juurde
Keegi kes nägi Sind
Nagunii mina ei näe
Kurgede kutse käib kuminal kahwatus weres
Ähmases walguses uneleb päixeta päew
Andestus andestus sellelgi aastal nii ere
Keegi kes nägi kui sulasin suwesse suurde
Keegi kes nägi Sind
Nagunii mina ei näe
Lepitus linnaga klaasi & raua & paega
Taas saawad taewax mu silmad & kiwidex käed
Meid wist ei tulegi meile ei olegi aega
Keegi kes nägi Sind lehti kui loopisid tuulde
Keegi kes nägi Sind
Nagunii mina ei näe

YOUNG & DEAD ALREADY

Ootasid mind nagu kesteabmis imet Sa
Siiski Su aknad on nyyd juba pimedad
Wäsinult kurwana ronisid magama
Mina ei jõudnud Su yxindust jagama
Mina ei jõudnud Su nukrusi riiwama
ennast & Sind oma naeruga piinama
Homme ma tulen siis joome end sigadex
nikume neljax & naerame ribadex

LAMBADA OLI SELLE TALWE KÕIGE KURWEM LAUL

Pilatud päewad & oleldud elud
lõhnade lõputu kylluslik kurb
wanad & ometi omased pelud
maailm on walu & maailm on surm
tule me tantsime tundmatuid laule
tule ma wihkan Sind tule & tea
taewas on tyhi & surm on weel kaugel
tappa on lihtne on neetulmalt hea
kiiwaina kaitseme riiwatuid ulmi 
pidusid peame on painajad need
jõledaid jõule & patuseid pulmi
rõwedad riitused ootawad ees
tule & joome & tantsime jälle
kumb meist on kiirem see pihku saab noa
werest mis walatud waewalt jääb jälge
yleni punases põlewas toas
yleni punases põlewas kleidis 
tantsin weel põleb mu weres Su wein
nurka siis peitun & oxendan weidi
silme ees wirwendab punane sein

AGULIHOOWIDES LÕHNAWAD SIRELID

Agulihoowides lõhnawad sirelid
kiiwa wajuwad tarad
mõistus tulnud on liiga hilja &
kewad seekord liig wara
Agulihoowides lõhnawad sirelid
waixet otsijaootust
nagu ikka ka sellel kewadel
jätkub kõigile lootust
Agulihoowides lõhnawad sirelid
nagu hullunud wahel
& yx sihitu lõhnast segane
põlwkond yhineb kahes
Agulihoowides lõhnawad sirelid
õhk on selge & lõikaw
keegi taas peab täiskaswanux saama &
keegi sodix end sõitma

ME NAGU WALGED LINNUD

Me nagu walged linnud lähme yle mere
Weel tiiwapaari näed mis kaugusesse kaob
Me nagu walged linnu lähme yle mere
& ikka hingab linn & laine kallast taob
Me nagu walged linnud lähme yle mere
Me lahkusime siit Ei tule iial taas
Me nagu walged linnud lähme yle mere
On särawkaunis päew On selge õhk kui klaas
Me nagu walged linnud lähme yle mere
Jää hywasti mu linn Kuis kumad yle wee
Me nagu walged linnud lähme yle mere
& hing on kerge syda hõiskab tere
Mu elu oli wõlg Nyyd tasutud sai see

LOVE STREET

Nyyd kui kõik on mulle pyha 
on iga maailm ilus
nagu siin kahwatu taewa all
mis kitsa ribana helendab yle myyriserwa
kui ma tahaxin kummarduda
põlwitada neile kulunud kiwidele
klaasikildudes
liiwas
yxikutes habrastes rohulibledes
neid hellitada & suudelda
& paluda iidseid pyhakuid
selle maailma eest
This world
That world
I don’t belong to any world

LOOJANG/PYHA

On loojuwa päikese linn
kus olen kord Sinule laulnud
See päike jääb painama mind
weel paljude unede kaudu
On jälle need heledad ööd
mis laulu & hinge ei mahu
On päewad täis lõõpi & tööd
& õhtute rajatu rahu
On jõudnud see joowastaw kuu
aeg ihata enesest yle
Kõik wana on walus & uus
& surnud on ärganud yles

Ma mäletan mäletan tänawaid neid
Su silmade hetkelist sooja
& kiwide rytmi mu jalgade all
taas Lõputus Juulis on loojang

Ah kõiki neid walusaid wäljakuid
neid nägusid ligi & kaugel
ma olexin kõigis neis uuesti
kui jätkux waid jõudu & laule
ma tulexin tantsides tagasi
mu häälest jääx kajama wallid
ses linnas mis läbi mu aegade
on ainsana alati kallis

UUS KEWAD KESKLINNAS

Sinilillede hapras õied
kummitawad mind taas
puruxmuljutud õiepungad
keset sõiduteed maas
Yxkord nägin Sind selles kohas
autokummide rutt
Wihma wõbelus kahkjais silmis
pole siiski weel nutt
Wihmawesi mis äratab keha
linnamyyride paas
pihus närtsiwad sinililled
Taewas teras & klaas
Läbi homse & ylehomse
Sinu jalge ees maas
läbi homse & ylehomse
wihma lahutaw klaas

MYYRID & WÄRAWAD

PIMEDUS MU POOLWEND

Pimedus mu poolwend
tasa hiilis tuppa
kaugeimasse nurka
istus ristisjalu
Istus kiskus suitsu
sõnagi ei öelnud
tõstis pea & silmis
tume oli walu
Pimedus mu poolwend
enne kui Sa lähed
räägi mulle millal
jälle tuleb kewad
Räägi kuidas naaseb
Walgus minu wennas
& me käime linnas
lähestikku kehad
Pimedus mu poolwend
tuhmis poolprofiilis
syngelt waikis nurgas
ehtsas sfinxistiilis

ORA PRO NOBIS PECCATORIBUS

Seisin & akna kiwipiidale toetasin kuumawa palge
Luuderohi mu sõrmede wahele tardus & juustele jätkux
Hyydsin Su nime nii tasa et Sina ei kulnud
Wend mu wend mida me oleme teinud

Põrandal helgatas mõõk järwelt ligines udu
Istusid ripakil käsi ees jääkylma kolde ma nägin
piiludes läbi hajewil salkude wihates enese silmi
Wend mu wend mida me oleme teinud

Tõstsid weidike pead & taas me pilgud said yhte
Mix need õlad kyll wappusid all tumeda katkise kanga
Ah kuidas ihkasin sirgena wabana astuda wälja
Wend mu wend mida me oleme teinud

Waatasin weel waatasin endasse poole me jagatud häbist
Olid nii kaunis nii keelatud ikka nii ligi
silmades hiilimas seesama mõistmine mõrvana tume
Wend mu wend mida me oleme teinud

Piirijoonex me wahele palusin sihwakat Sygist
tema tuligi põlemas põsil me yhise isa ilme
Hirmu hingus weel kindlamalt liitis me kahwatud kired
Wend mu wend mida me oleme teinud

Seisin & akna kiwipiidale toetusin wiimase jõuga
Põrandal helgatas mõõk & lahendus wahe tas wilxas
Tõstsid weidike pead kui hyydsin Sind uuesti mõttes
Waatasin weel waatasin Sind & wist eales ei unusta enam
Piirijoonex me wahel saab heal juhul tema kes wikatit kannab
Wend mu wend kuhu me pääseme kui juba oleme nõnda

WÄRAWAL

Me seisime wärawal
see oli awali; wõib-olla oli me õnn
et me ei julgenud astuda läbi
Siis taas tulid tänawad
jah needsamad tänawad täis meie pilke
me pettunud pelglikku häbi
Maa, mida me teadsime
oli rikas; oli pilgeni täis
yhe kaotatud päikese kulda
Walusax wõrdlusex
meie aeg täis oli tuimust; & tõesti
me suud täis olid mulda
& ometi wärawad
pea kohal põimusid; wikerkaarena
laotudes loojangutaewal
Seal ylewal särawas
kõrguses nägime endid; seisime kroonitud päi
waid sammuke wäljaspool aega

HYMN YHEXA KAX

Kallis wõta mu pea kohalt ära
nende kõhnade käte wari
Meie oleme mälestus praegu on ainult
maanteed liiga laiade wäljade wahel
maanteed asjatult otsimas oma lõppu
& ähmastaw wihm wäsinud silmis & luudes
Meie oleme mälestus mitte just liiga ilus
mälestus laulust mis kewadet lõikas kui nuga
tärkawast rohust lõputu loojangu walgel
maetud & ometi teineteist ihkawaist ihudest
Meie oleme mälestus meil on ammugi teised
& teistel on walus & teistel on kõle wõi soe
& teistel on linnad & kodud & elawad kehad
& mõnedel teistest on näod nagu kunagi meil
Kallis wõta mu pea kohalt ära
oma kõhnade käte wari

WINTER RUNAWAY

Pilkasest ööst tõusewad pöörased päewad
Helgib yx hetk kõrguses kõlxatab kuu
Liiwast mu peos pildid & katkendid jääwad
Kellegi pilk kellegi eretaw suu
Wist mingi linn taewas ta kohal on tume
Kahwatu leek pyydmas Su wäsinud palet
Ainult yx palwe on hingeauruna yle närtsiwa lume
Jumal lase mul elada
 taas mõnda ilusat walet

THE FIRST LEGEND

Sel maal kus syndis kuningate sugu
kust walged laewad tundmatuse sõudsid
kui algas meie pikk legend & lugu
& noored kiwid toekax tornix tõusid
kas mäletad me walgust ihkaw weri
Su kiiwer & mu kaelakee rubiinid
& ase kus me paiskasime segi
kõik waibad & Su silmad heitsid kiiri
kui kyynlad selles waixes katedraalis
kus lähnas alles seinte wärskest wõõbast
paar wõõruspidu suures lossisaalis
siis tuli lahing tules laulsid mõõgad
ma jooxin yxi pakku läbi raba
& kui ma tõusin näoli langend mutta
seal seisid Sina äkitselt nii wana
et mina unustasin ära kuidas nutta

KOLME RIIGI RAJAL

Ma laulsin selle kewade tolmustel treppidel laulsin ta tyhjade õhtute laule
mu hääl wäsis ära & pihkudes aeglaselt puhkesid sinised lilled
nad ytlesid et ma olen ilus & ma ei tea mida nad nägid
igatahes mitte kolme riigi piiri mis põles mu jalge all kõikjal kus käisin
& laulsin weel laulsin & loojanguid embasin tornide tipus
hyydsin hetkiti nimesid kesklinna katuste tuulde & usku ei olnud
wiina sai wõetud & kainena tantsitud kiwiseil tänawail partnerix toosama tyhjus
andex ei olnudki paluda
mitte millegi eest
Aga päikest ei syndinud meist Jumala poega mu ihust
lähme pageme enese eest haaratud hetkisest kihust
lähme tantsime tänawail tolles waremeis linnas
lähme laulame enestest noast me mõlemi rinnas
mis meil tehagi tänawu haista neidsamu tuuli
ahta pihuga warjata werex suudeldud huuli
minna minuteid lugedes seiswas õhus & ajas
kodu kummitab kusagil kolme maailma rajal

KUTSE

 Me lubasime teineteisele et me ei astu läbi selle uxe
Enne kui ajalugu algas läxime me yle merede & jõudsime oma riiki
Seda riiki ei ole enam aga uxed on alles me ymber
uxed & myyrid mille taga peituwad weelgi me kaotatud kantsid
Hääletud laulud edasi kannawad kaunist legendi meis endis
Päikene seisatab pilwedel & Sinugi silmade klaasil
peekrite pronxil mis tyhjax said elusid tagasi
Lossid on ometi olemas lagedex lagenew laotus
Annad Sa andex mu hääle hyydmas Sind saatustest läbi
Taewas me pea kohal wanax on jäänud arwates laulude algusest
Wabad pole me silmadki enam seiramas salatud uxi
Yxkord peame ju tagasi minema uste & merede taha

CHILDREN OF THE SETTING SUN / LOOJANGULAPSED

Me syndisime loojangust kui pime laskus linna
meil oli kyll ka minewik kuid enam see ei loe
me kõndisime kuhugi & wist ei jõudnud sinna
& talweõhtu tundus meilöe sõbralik & soe
Me läxime & aega oli yllatawalt palju
me ymber mällas sydalinna wirwatulepild
Me sammud jäisel sillutisel kajahtasid waljult
& iga sõnakõlx me wahel sidus nagu sild
Siis märkasime idataewas wasekarwa hurma
& hingetusse hommikusse meidki tõmbas tuul
kes syndinud on ehast saawad koidu aegu surma
meil tuli kyll ka tulewik see tuli mingi muu

LINNASUWELAUL

Need suweõhtud on mul weel meeles need eredad õhtud
pilweserwade puhas puna & rahunew leebe linn
kunagi polnud tuult tänawad waikisid raugelt
& kusagil tagahoowides sain ma Sinust laulda
Kuidas ma armastasin neid kiwe mis hoidsid mind hellalt
mis hingasid hymne mu ymber & tantsisid paljaste taldade all
warasuwiti põimusid sirelid pärgadex taasleitud kodude kohal
& suwesydameid kummitas mälestus hajuw kui lõhn
Wahel olin ma yxi mis sest kui meid oli mitu
nagu linnalgi kindlasti oli mitu nägu paljusid teadsin minagi
seda nägu ma armastasin seda & Sinu oma
& kumbagi pole ma pyydnudki pyyda minule jääwad hetked
Ilu wõis teha haiget & kyllap ta tegigi omal moel
nendes õhtutes polnud mul ometi wanust & aega & nime
exlesin tänawail linn oli mu Jumal & walwas mu walusaid rõõme
& suwi ei lõppenud kunagi juulikuu kõige wähem
See suwi ei lõppenud kunagi & juulikuu kõige wähem

YHELE ENDALE

Tookord uskusin weel et on hele & hea
minu maailm & ees ootaw elu
Oli laule & unelmaid salguses peas
Polnud selgunud pained & pelud
Lootsin kaua & kindlalt Su silmade joont
yxkord tabada tänawakäras
Kyllap nägidki mind seda walusalt noort
lihtsalt nägid
& pöördusid ära

RUNNING INTO YOU
ON THIS WINTER DAY

Teeb tänaw tuhm meid waesex wiimsest waimust
& kylmast keltsast juurde kaswab reegleid
et kindlustada kohtumiste kainust
päh meid & meie kõwerdunud peegleid
Me juttu jõuga särawamax seame
et peita oma kiwistuwaid maske
me iga sõna ette juba teame
& rääkida on mõttetu & raske
Weel silmadest ma tundsin Sinu ära
kuid talwetuul me tajudesse tardub
ka kewad wõinux olla meie päralt
meid takistas waid argipäew & argus

KEWADE 6. PÄEW

Käes on jaanuar & kuues päew on kewad
juba jalgades on walustuttaw kihk
tuul toob mere kohalt taas metallilõhnu
jälle kassisugu waewab armuihk
Kuskil kellalööke kirkaid kerkib õhku
kuskil kutsub juba rõõmsahäälne lind
yle tornikrooni kiiskab päixeketas
yle linna käib mu kewadlaul täis Sind
Ainult sinililled puudu on mu pihust
kui ma tulen mööda kiwikitsast teed
& Su tyhjad silmad saadawad mind kõikjal
läbi wirwendawa kewadise wee

A SIMPLE SONG / LÕPUTU JUULI III

Me tundsime rahutut tuult agulitänawail
Pikk wihm oli läbi & õhtune päike wäsinult walgustas maad
Yle wiltuste plankude kesksuwi pyydis me pilke & lõhnas
just nõnda kui olime oodanud kunagi wähemalt mina
Just nõnda kui olime oodanud wähemalt mina
mõistsime yxteise sõnatut kõnet olime lihtsad & ligi
käisime kõrwuti kõnniteil ymber yxsama peibutaw walgus
yxsama tänaw silmades lõputu taewasse tõusew & hele
Aga juulikuu puudena kaardus me kohal & uuex ta tegi me kehad
& lauludex muutis me huultele argised haprad repliigid
& eilset ei olnud & homset ei pidanud tulema 
wähemalt selles laulus sest nii oli kergem & parem

AGULI-LAUL

Ah teie ajatud agulid
täis meie luhtunud elu
jälle need wagurad tänawad
sõbrad & lahtunud elu
Ah teie lõputud agulid
kurbuse kajakakisa
kuskil peab olema wäljapääs
lihtsalt ma pole nii wisa
Ah teie waikiwad agulid
kõikjal on lauldud & joodud
sellest ju maailm ei muutunud
millex me oleme loodud
Ah teie armutud agulid
pimeda petlikud kehad
ainult yx argine ahastus
kõik meie eneste teha
I am not a sex machine
I AM NOT A SEX MACHINE

OCTOBER WORLD

Kui ma õieti mäletan paistis wahepeal isegi päike
Nägin Sind aga see ei olnud enam sama
Õhtul hakkas linn lõhnama täpselt nagu möödunud sygisel
Kofi oli kallimax läinud & söögi jaox ei jätkunud raha
Kunagi enne seda olin ma palju õlut joonud & naernud
Mis sest et Sind ei olnud seal mul oli ikkagi hea
Waremed jaheda mere ääres olid weel yxildasemad kui suwiti
Tõtt-öelda teadsid kõik et edasi pidi talw tulema
Ka Sina teadsid aasta tagasi Sa ytlesid mulle & ma ei uskunud
Meile kellelegi ei meeldinud sygis ilm oli wastikult kylm
Kas möödunud aasta tundus waid tagantjärele soojem
Aga maki peal mängisid needsamad lood & lapsepõlw oli lähemal kui eilne päew
Siis tuli öö & Sina olid mulle uneski wõõras
Sygiselõhnases linnas nägin Sind & ytlesin et ma ei usu enam kewadet
Sa olid wait & ostsid kallist kofi & syia ka
Mina ei mäletanud sellist Sind sellist sygist
Mida ma yldse mäletasin & nagunii oli möödas

& HÄMARUS EI HALASTA ME PEALE

Su maski terawad serwadb on juba walusax kriipinud kogu mu kohatu keha
Sõnad me wahelt on surnud sajandeid tagasi lennanud ära soojale maale
Su nägu on ikka weel näha seesama tuttaw & ohtlikult ligi
Ma ei uskunud sellesse öösse & usu ma pole seda palunud
aga siin me oleme lõplikult paljastatud & weelgi saamata wabax
aga siin me oleme teineteise jaox kumbki elamas oma asjatut elu
Kas Sa kahetsed juba ennast & mind kahetsed seda talwe me yle & ymber
Naljakas ikka ma arwan et weel on meil midagi kysida midagi mõelda
Kui Sa olexid nii et ma ei näex Sinu silmi olex mul kindlasti kergem
Kusagil lume all alles on linn & sygawal kuskil Su silmis
edasi elab see keda kunagi kutsusin kallix

PUUD KASWAWAD LÄBI SU ILUSA NÄO

Puud kaswawad läbi Su hinge
oma juurtega hoides Su maske
puud kaswawad läbi Su hinge
& Sa kysid weel mix Sul on raske
puud kaswawad läbi Su hinge
kuigi ammu neist ytlesid lahti
puud kaswawad läbi Su hinge
ei saa neist ega enesest lahti
puud kaswawad läbi Su hinge
seestpoolt tyhi on olla seesama
puud kaswawad läbi Su hinge
need kes nägid ei elanud wanax
puud kaswawad läbi Su hinge
Sinu weresse kastawad juuri
puud kaswawad läbi Su hinge
aga oxad ei pidurda tuuli
PUUD KASWAWAD LÄBI SU ILUSA NÄO

THE RESURRECTION

Aknast läände me nägime linna
wasxet taewast täis loojangu tuld
& me jalge ees rahuga hingas
wana maailma wäsinud muld
Aga teel oli juba ka koidik
uue päikese pöörane lõõm
& ta lipud me nägudel loitsid
& ta hymn oli heletaw rõõm
Siis me läxime treppidest yles
tipus kajakad olid & tuul
kellad hyydsid meid haudadest yles
& me seisime naeratus suul
Kõigi kadunud kantside harjal
kõigi kirikutornide pääl
pihus päewade punawad marjad
kõrwus kellade kumetaw hääl
& kes kordki on krooni all seisnud
seda surmani silmist ei saa

meie seisime kindlalt & julgelt
kohal sajandeid oodanud maa

MÄLESTUS KUNINGALE

Me kehades suwex sai kewad
taas algasid linnad & lood
me olime noored & hullud
& ammusest kuningasoost
Kõik katused kuulusid meile
kõik tänawad tajusid meid
& kindlusetornidest hõiskas
hulk ärganud heeroldeid
Me laulsime waljult & palju
kord taas oli weri meis noor
& sireleist kiwide rinnal
sai meile & suwele kroon
Suur pilgar käis yle mu linna
yx riik tõusis tuhast me ees
& myyrid mis hoidsid meid hellalt
said koduni kulgewax teex
Kus waldjate jalg ainult astus
seal maa oli uuesti noor
& lõputu meeletu pidu
käis kadunud kuningasool

KEWADKUNINGAD

Me jalge all kustuwad tänawad mis kandsid me kewade laule
& jälle on kewad & mäletad aastaid ei olegi wahel
yxainuke pilw minu pilgu ees mis eraldab toonast & tänast
& jälitaw kajakakisa & kasutu yritus nutta
Liiga wäsinud oleme praegu liiga noored & wäsinud
Päike warjudest wälja toob surnute kitsad palged
Läheme kiwisid riiwates & laibad me kaaskonnas käiwad
saatmas lahkuwaid kuningaid loojanguwärawaist läbi

WIIMASE ÕUKONNA WIIMANE BALL

Käib wiimase õukonna wiimane ball
wappub wana & warisew riik
me pea kohal taewas on lohutult hall
& talwiste tuhmide pilwede all
pexleb myyridel suupilliwiis
Ballaade on laulnud siin kiwide pääl
kuningannax kus jälle ta sai
ta wiinast & waledest kähisew hääl
need laulud on tänini pooliti pääs
aga waldus on liigagi lai
On wäsinud otsmikul raske diadeem
palju sajandeid paljasteb pilk
ta tagasi tuli et tantsida weel
kord kitsal & kahwatukiwisel teel
saatjax särawkylm laternawilk
On saabunud ballile tuttawaid häid
paisub painajax suupilli hyyd
siin ilmas nii wähe on kroonitud päid
kutsub katustelt kewade koiduaeg näiw
& sinna me läheme nyyd

KOLMETEISTKYMNES KELLALÖÖK

Ma ei kuulnud mida Sa ytlesid aga ma nägin Su käsi
liikumas läbi klaasistunud õhu peatumas poolel ?estil
Annamulleandexnaeratused on mind alati kohmetux teinud
Mida oli mul Sulle anda wõi Sinul mullegi
Jagatud jagamatust wõi päriselt läbipõlemata unistusi
läbipõdemata kuritõbe & suitsuauke riiete seest
mäluauke maailmawaates tead ju seal silmades sygawal
Silmades sygawal surnud kuningad rääkisid ?estide keeles
kroonidel helkimas kiwid kui weri & pisarad
& sõrmused säramas wastu sameti tumedast ööst
Kyynalde walguses saime me sarnasex neile
kahjux me mälu ei mahtunud argise päikese alla
Mullana murenes walusalt tuttaw wiibe Su kondisel käel

KUJUD

Ohakad roomasid yle me nägude põimusid palgete puusse
kehade kahwatul kiwil siuglesid warred & wäädid
juuxed langesid wälja & meie ei kysinud millest
silmi ei olnudki waja neis wõõrais & pimedais päewis
Lilled ei olnudki ammu maised & metsikud roosid
tillukest torkiwat kimpu närtsinud aegade taga
siiski jaxasin hoida mis siis et ma õisi ei näinud
teadsin ju teadsin ju walgust & Sind kui weel kinkisid lilli

KES MEIST MÄLETAX PÄRISELT

     Olen otsinud endaga sama werd
     jäätunud silmi & tuld nende põhjas
     peapööret käewiibet kutsumas kaasa
     teispoole tykkidex lennanud sirgjoonset aega
     teispoole rõõmu & syyd & wärawaid õhtusel taewal
     liiwax langenud kindlusse kuiwanud järwe kaldal
     maal mille nimi ei laula nyyd enam mu kehas
     Sinugi nimi ei laula nyyd enam mu kehas
     mul on mõned ?estid wahel silmade waade
     kellegi elaw liha kord exlikult pimedas tundub
     wõi kordawad kiwid Su puudutust kuuma & habrast
     uneski tuhmi & tumma & katkendlikku ainult yx
     ribadexnäidatud film ribadexkistud kiri
     ribadexkulunud mälestus millestki painawalt pyhast
Kes meist mäletax päriselt
Mõnda paremat aega

SHIPS ARE SAILING TO THE WEST

Laewad lähewad läände
aeglaselt liiguwad loojangu leebes walguses wabad & kauged
Me exleme ikka weel samas legendis me laulud ainult on läbi
sõnad mis hyydsin Su silmisse salaja silmad on alati alles
wasxena waatamas wastu elatud päewade põhjast
see pilk mis kaldale nägi weel ära mu kahwatud käed
ajal kui jumalad wäsinud polnud & kuningad kaduma jäänud
     Ships are sailing to the West
     Songs are sailing to the Sunset
Siis me käisime loojangus tookord wiimasel õhtul
Päew lagunes ööx &kaljudel syydati tuled
märguandex neile kes olid läinud nagu minema pidid Sinagi
 Ainult et meie ei jätnud jumalaga meie lihtsalt ei teadnud
et  läänes ei ole midagi kuni maa saab taewaga yhte
seal kust ei tule tagasi kaunis surelik keha 
Kehade keelt me ei mõistnud weel aga rääkisid nemadki kyllap
Kui olid läinud yxindus rebis mu randmeid & rindu
elus asi peab kokku hoidma wähemalt pimedal ajal
elus asi peab kokku hoidma tänasex tean seda täpselt
Kui oled läinud yxindus jällegi rebib mu randmeid & rindu
Laewad lähewad läände
lähewad ikka & jälle

LIBERA ME

Pikk päew polnud lõpuni jõudnudki weel
täis ängistust, ähmi & waewa
kui kynkale kandis mind liiwane tee
merd nägin & walewat laewa
linn wasxena peegeldus heledas wees
all tasaselt tuhmuwa taewa

Mind ootas see linn & ma waatasin tend
pilku saamata päriselt walla
Su laps minu kehas taas liigutas end
nagu taipax, et maailm on walla
keerles pea kohal rahutu kajakalend
kui ma nõlwakult astusin alla

Raske myyrini wäsinud jalad mind tõid
wäraw seisis weel pärani lahti
silmad ahneina kiwe & nägusid jõid
aga peatuda polnud mul mahti
kellad syngelt & sygawalt kõlama lõid
liiga selgex sai sellest, mis lahti

Jäin hiljax. Mind rahwamurd tagasi wiis
läbi kõmawa wärawakaare
läx haiswaid & higiseid maamehi siin
sekka kõhukaid kodanlaspaare
& munki… Ah olexin oimanud siis
kui saatsin Sind sellele maale

& sadamas sagisid elewil wäed
Sind jälgis mu laul yle mere
ei, enne weel… Syttis yx sygisepäew
me patuselt sarnases weres
kuis silmist mul walguse wiisid Su käed
& puudutus löögina ere

Sel õhtul Sa tulid, mu kuningas noor
täis ihud said mõistmatut hurma
pea piltidest pillal… Nyyd yxmeelne koor
siin nõudis Su wääritut surma
ess taewasse otse wiis wõllapuu nool
& kellahääl kuulutas kurja

Näe, timuka kõrwal Su pystine pea
kui ikka weel krooni ta kannax
end wõltsisin wiipama matside seast
& andex Sa ilmselt ei annax
kus tegin, kus mõlemad tegime wea
sel wõõral & wihasel rannal

Ma palusin pilkude puutumist weel
yhtainukest sõna Su silmis
läx kiiremax, karmimax kellade keel
& purunes loojangupilwis
ei muutunud Jumala julmurimeel
mis olime meie ta silmis?

Paar patuseid, põrgu kel parajam paik
kes ise end hukanud ihas
Su nägu kord wälkus, yx heledam laik
laps liigutas jälle mu lihas
suus were & walskuse soolane maik
ma hääletult karjusin wihas

Mis järgnes? Mu mälus on kadunud see
tean ainult, et kaua ei läinud
& wõllapuu wõitis. Ma seisin Su ees
waid Sina mind enam ei näinud
kõik waikis & kustus kui õhtuhelk wees
nyyd olin siis waatamas käinud

Mu meeled said tyhjax, nii tyhjax kui tuul
mis öösse wiib lahkunud laule
see kõik juhtus kerkiwal kewadekuul
mu kodu jäi wõimatult kaugex
siis tuli yx kalamees, lihtne & truu
& trots minu randmeisse rauges

Ta sattus mu mehex, mu tugewax toex
& leiba ta lubas, & katust
ta lastega kõrwuti jooxis Su poeg
seesama, kes syndis me patust
me nooruse maale ta nimi ei loe
poiss kannab me kannatamatust

SYY MAIK

Mäletad kui hää maitses syy tookord me noortel & weristel huultel
Ylemlaulu armastusex arwasime seda siis & ta ei teinudki haiget
Seisid mu läwel & laulsid & särasid päixed Su silmis
käisid mu kõrwal & lebasid yle mu luude me meeletus öös
hääles jõudu & kindlust unes siiras kui pisike poiss keda teadsin
ammusest ajast mil lastena jooxime jaheda järwe kaldal
Toosama järw oli jälle nii lähedal kuulsin ta hingamist habrast
sulamas Sinu omasse & siiski Sa olid ärkwel & ytlesid tasa
kuiwade huultega ootamatult & justkui eikellegi pärast
Teadsa ma mõtlen et mullast me oleme wõetud & mina
ytlesin wastu & kustusid tähed me kohalt kui kõlasid sõnad
Wend kindlasti saawadki tagasi mullax me kehad & enne weel
enne kui neelab neid pimedus ahne nad wäsiwad wanax
& taas oli Sinu kord ytlesid wälja meid yhiselt tabanud hetke
Kuule mu õeke ei laulnud ju Saalomon sellisest pimedast patust
mustast muredast mullast kus rahu saab siiski waid ihu & mina
wastasin Sulle mis siis et Sa isegi teadsid & pelgasid sama
Kyllap me tuleme tagasi seni kui puhtax end palume werewast waewast
& pikk oli waikus me wahel waikuse sild yle lõhe me toonases elus
kust wastu waatas me syy & me huulile jäi ainult werine muld
& me huulile maitsema jäi ainult werine muld

NEEDUS

Seinad kaswawad me ymber waata salgawad seinad
pilgud hiiliwad me ymber waata põlgawad pilgud
Kes me oleme kax keha exinud teineteisesse
kax inimest exinud kumbki enese ihu sundi & painesse
Seinad sirguwad wälja me seest & ex pilgudki oleme pärinud pärisex
lahutamatult lohutamatult & lakkamatult
Kui meil polex eilset olexime weelgi wõõramad eriti endale 
Kui meid ootax homne siis olex meil wähemalt kuhugi tõtata ära
Seinad kaswawad wälja me seest seintele kaswab sammal
kiwidest kostab öösiti kahwatuid karjeid & yle kuu
yle tuhmi tinase ketta pilwed lendawad kajakaparwena kilgates

BROTHER MY BROTHER

O Brother, a foul wind is blowing
From the darkening East, & it carries
A message for me: I must be leaving,
So Brother, Brother, put the candles out.

O Brother, I know You'll be lonely
Tonight, with no one to warm Your bed,
No words to drift into dreams with:
So Brother, Brother, put the candles out.

O Brother, mine Brother, I did not want
To tell You before, but the dark moon is up,
The summer is over, & I must be leaving;
So Brother, Brother, put the candles out.

O Brother, You of the younger soul
Cannot see, but the dragon has woken,
Our Gods are dead, & an era is ending:
So Brother, Brother, put the candles out.

O Brother, I hear: the East wind is crying,
With darkness in it; to seek a free Sun,
To find a new life I must be on my way,
So Brother, Brother, put the candles out.

ORA PRO NOBIS PECCATORIBUS II

Kallis kas oskasid mõelda kui sarnaselt kõlawad sõnad
kõigis maailma keeltes lausutud waewalt muutuwast suust
ahtahuulelisest ikka yxkõik kas siis Sina wõi mina kes räägib
kewadest painajapikast & sygise myrgistest öödest & weretaw wein
wärwib need sõnad korallidex keesse mu kaelal häbimärgix weel nähtamatux
& ometi tuntawax seda wõib kanda kui krooni leekiwast loojanguwasest
jahedal laubal just samas kus särab Su suudlus just samas kus Sinul 
heletab walusalt kitsaste huulte jälg huulte mis ytlewad jälle & keegi
wist meiegi mitte ei aima mitmendas keeles & mitu on jäänud weel yle
Wend mu wend mida me oleme teinud

HOMMIKUL KUI TUUL PYYAB OLLA
YHE KADUNUD KEWADE SINA

Tuul halastamatu & selge mu seelikuis mängib
& tänawaid mõõdawad minu & miljonid jalad
ah täna waid lahti end ytelda asjatust ängist
tuul minuga päri on
rutakalt silib mu sääri
Ma palusin lauldes Sult kohtumist kewade wihmas
tol aastal see leebelt end päewade painesse walas
too laastatud laul paistab praegugi hommikuihmas
kui walusais unelmais pyyan weel maailma ääri
Tuul tuleb & lahti ta suudleb mu unised silmad
kaob nägu mis hetke eest oli nii kaunis & tuttaw
tuul nägusid teeb & mind hyyab & ikka jääb ilma
yx asjalik naisisik tööposti hõiwama ruttab

Nii ta siis käibki see meie igapäewane elu
Oled Sa kunagi lähedalt möödunud unelmast
riiwanud teda & edasi astunud raskel sammul
Tyhjad on tänawad taas & jälle on nendel
tuhandeid surnud silmi & werele suudeldud huuli
Oli see nõnda ka aastal kui läbi me puhaste laupade
hommikul koitis kewad & tulewik hyydis meid ette
Tyhjad on tänawad nyyd kuni tulewad õhtute warjud
päästawad walla me kõhetud keelatud kehad
põlatud salatud endasse suletud
surutud ahtasse taewasse linnade kohal
Waata nyyd samasse taewasse linnade kohal 
lindude kombel me kehad on lennanud jälle 
justnagu polexki teada et taewas on ammu betoonist
justnagu polexki tunda kui walus on killustik kukkuja kylgede all
Meie juba oskame tõusta & lahkuda raskel sammul

See ta ju ongi see meie igapäewane leib
Ei mitte leib hoopis laul
Nii ta ju käibki see meie igapäewane elu

Kord keegi ytles et armastus
& ise ei uskunud seda
aga mina polnud weel elanud
& mina uskusin teda
Siis koitis me ymber läx ilusax
& tema läx kaugele ära
aga mina polnud weel elanud 
& mina lasxin ta ära
Ta lubas et tuleb kord tagasi
& tuligi ainult et unes
aga mina polnud weel elanud
nyyd natuke olen
        & nyyd juba tean et ei tule

RAND PÄIXETA

Sel tinahallil päewal Sinu hääl
mind kutsus & mul walikut ei olnud
Kui sygispilwi sõudis mere pääl
& kajakad me wennad enam polnud
siis tõusime me karmist rannaroost
me kehades weel soojalt pexles weri
me pihud olid pudenenud koost
kuid ikka oma hymni hingas meri
Mu ymber weelkord sulgusid Su käed
waid hetkex kokku sulasid me huuled
Kui pööramatult öösse waibus päew
& kajakate karjeid kajas tuules
siis tõusime me karmist rannaroost
mul katkend kette alla siugles kaelalt
& murdsime end wälja muinasloost
mis alatagi saanud oli waewalt

RAND PÄIXEGA

Yx päike loojub mereranna awarustes kaugel
Su silmad on kui silmused mis kinni peawad mind
Kas kustub laul me kõrwades kui merekohin raugeb
Kas kustub lõpux päike suur mis märgib mulle Sind
See päike loojub peatumata aga öö ei tule
Me peale lained langewad & wiiwad liha luult
Su juuxed wastu walgust nagu wasest nagu tulest
Kui proowixime suudelda ma purexin Su huult
Me haawame siin teineteist on pilgus juba wermed
& päike loojub lõpmatult & wesi wait ei jää
Meil pole mõtet pageda me kumbki pole terwed
Ma waatan Sind & waatan merd
See tuleb yle pää

Mind kohati walusalt riiwab 
Su aeglane lohutu lend
Weel pyyan Su murdunud tiiba
Sa pelgad mu wäsinud werd
Ma pelgan Su sõnade selgust
& pilku mis kõle kui klaas
Sa tunned mu enese pelgu
& tuled
       waid riiwates
              taas

LAUL NEILE KES LEIAWAD NOWEMBRI

Ring täis saama peab sellelgi issanada aastal
Kohal mylkase maa lörtsiga waheldub wihm
Ära waata mind nii Ära waikides waata
Elu on nagu on Elada ikka on ihk
Liiga kõhnad on käed Häbitult ahtad on aknad
Olla hämaras wait Sinust on wõimatult kõrk
Warsti jõulud on käes Pidama meie ei hakka
Meie aknad on jääs Ainult naeratus nõrk
wõib meid weel päästa ära sellest tollest & nendest
Sina nimesid tead Ära siis ette neid loe
Näeme niigi ju selgelt sajast sattunud endest
mix on sygisel kylm Aga mix mujal on soe

KESKÖISE KOFILAUA WAIKUS

Kolkunud kofilõhnad
kõnniwad koridoris
Sõnad warjawad mõtteid
Mix ei mõista need käed-
Ähh
Pildid wilxawad mälus
mingist wõõramaa filmist
Neid ma enam ei waata
Parem on kui ei näe-
Ähh
Ära ehmu kui meeled
kõigest hakkawad kinni
Wõtax midagi ette 
Wahel elama peab-
Ähh
Mina kajakax lähen
oma kodusel taewal
Sinu saatust ei sori
Kes neid kaartegi teab-
Ähh
Lahkub linde & laewu
ära soojale maale
Puiestee puistab lehti
Ki Sa olidki taim-
Ähh
Ytle yxainus sõna 
mida usuxid ise
Pane nimi me loole
Wõi Su wäsinud waim
Ähh

Mu kallim oli kahtlast päritolu & kondine
& ta pilk oli tyhi kui pyhapäewa pärastlõuna
Me käisime kahekesi kesklinna waremeis
kajakaid kuulamas mulle tundus et need karjed
on rebenenud taewa enese paekiwipilwiselt suult
yhes wihmaga mida peaaegu polnud
yhes majadega mis olid kunagi olnud
yhes tujudega mida ma weel mäletasin
& mu tujuka kahwatu kallimaga kes jagas
minuga mäletamise haigust ta nägu oli peegel
& näitas mulle mind ennast kiitsakat kajakat
lindu kes kiskleb & kisendab prygikastide kohal &
pasandab täis korralike kodanike uhiuued kybarad & ometi
hyyab kesklinna taewas kurbuse häälega

KOHALIKU TÄHTSUSEGA MÄNGUD

I
Mida Sa molutad warsti on kewad & hangedest sulawad wälja kõik laibad
yxjagu jääb neid ju meiegi wahele kõrwuti
oleme kõndinud piisawalt kaua & igast
pilgust wõi wiipest yx surnu jäi maha me järel
Warsti on kewad & päike me warjudest kiwisse jätab
naljakalt tuttawa pildi kax alasti inimest seisawad
teine teisel pool õunapuud
Aga aias on alles nii warane kewad meie kliimas
on õunapuu oxad kewadel raagus & madu
magab magusat talweund laipade lehkawas kaisus

II
Wõta see walgus wõta mis tuhmina wöötab neid wõõrdunud linnu
kehade kodutu igatsus sydamesooja & mulda Sa wõta & linnud
näljased kajakad myyride kohalt mis tähendust enam ei oma wõta
wastu see kingitus pilkude ahned juweelid & sammude kaugenew kaja
Wõta ometi omale pärisex porised teed läbi manduwa maa & were
erutaw lõhn libarebase lõugade wahel wõta et saaxime sarnastex siis
mõistad Sa minuga tulla olematusse kesklinnahämara piiril siis
yheskoos paneme pommi et lõhkuda pea kohalt taewa pilwes betoon

Wõta enne kui taipad et muud mul ei olegi anda

III
Weel ära muretse kunagi ytlen end lahti
ahnete näppude jälgedest koltunud wabaduskirjal
Mälu see tiiwuline
teadmiste tuhast saab walla & murdunud myyridel kuulutab 
tõde & lootust & laulab
kauneimaid sõnu mu elus Muretse ometi siis

LINNAMYYR YMBER MU MÄLU

Laulda endale selgex selle wäsinud linna tänawad
wihm & mälu & riikide hämarad piirid & wõtta see kokku
kõik kogu elu & eelmised mõnes kehatus juunikuu öös
juhul kui öö on weel olemas & õhtuti wärawad walla yhes
elus yhes maailmas on nad ju olnud & seepärast tuleb laulda
peegeldada kahwatul klaasil elatu meeletut ilu ma olen
näinud wikerkaart weebruaris & silmapiirini laiuwat linna
kui kiwide hymni hilises mais augustis olen ma armastanud &
omal moel ka detsembris kord märtsikuul oli yx kitsas tänaw
yleni kullast & wasest wanalinnas kus mujal & sealsamas paigas 
yhel nowembrikuu õhtul ma embasin esimest lund & aprillis
sai minu omax see riik nyydsex walusalt tuttaw warahommikul
paljajalu kui kustusid laternad & päris ammu oktoobris 
mu wennax sai wihm kes septembrikuu kuldsetes lehtedes paitab mu pead
kõike waatasin elasin haarasin korraga silmad justnagu hundil
jaanuarikuu hangedes elewad näljased pingul & ometi
nii palju rahu mahtus puhuti pilwede alla mu armastus oli 
suurlinna tuul wilxatus wihmases aknas katkendlik kajakalend
wõi sein kuhu toetasin selja linnasydame wiimases suwes
mu armastus oli lõputu juulikuu aeg mil ma jaxasin waadata
päikese waske lõputu juulikuu paratamatu & painawalt säraw
& segane kiwide lõõsast lõputu juulikuu aeg millelt oodata polnud
lõppkokkuwõttes ju midagi õiget wõi kena selline oli mu armastus
Lõputu Juuli & tema pean laulma ma endale lõpuni selgex
enne kui ehawärawad sulguwad kohal mu linna & mere

WEEL

Nii jube järsku puhkeb kiwilinna kewad
yx hele õis täis hullutawat walgust
täis taewa kõrgust tyhjust tuult & liiwa
seesama korduw kurbuseni tuttaw
Ma tean ta tuleb sest mu mälestus on lootus
taas saawad kinnitatud kergelt antud wanded
kõik aastad teineteisest tantsisklewad läbi
& kerkiw päixeketas kihutab neid takka
Siis linn mu armuke on kellelegi lahti
kes jaxab waadata mix mitte näitex meile
& jube järsku syttib sydalinna suwi
& ennast põletab Su weidrax unenäox

P-le pärast surma

Me lähme eilsesse, & kewadete taha.
Nyyd-sellisena-mul on wõim Sind wiia
just sinna, kuhu mälu juhib jalad.
Me lähme eilsesse, & kewadete taha.

Nii palju pilte, yxki pole päris.
Kesköine wiin & hommikute haigus,
paar tundi telefon, kitarrikeeltel käsi-
nii palju pilte, yxki pole päris.

Mis ainult mängitud, kust piiri tõmbas walu.
Kõik oli jagatud, wõi poolex tehtud katki.
Et pidi olema- ex kumbki saime aru:
mis ainult mängitud, kust piiri tõmbas walu.

Ma räägin õhtusse- nii Sina laulsid mulle.
Nii wähe ometi ma olen Sulle wõlgu.
Eikeegi kuuleb, tyhjus wastab tulles-
ma hyyan õhtusse. See ainus kord Su eest.

Teine teisel katusel seisame
wahel tänawa hullutaw lahk
näo ees tuule terasewärwiga
loorix seguneb suits & tahm
Teine teisel katusel seisame
wahel tänawa lahutaw haaw
munknunnkiwide roostepunases
kindel & kohutaw kaitsekraaw
Teine teisel katusel seisame
wahel tänawa julmselge joon
yhel katusel teisel katusel
ainsad nii kõrgel & seepärast koos

RINGID

Lõputu linnasuwi.
Sina tuled & kaod.
Siis on jällegi lumi.
Paesse wajuwad praod.
Silmad kaotawad huwi.
Huulilt praguneb naer.
Kahwatu kellakumin
lõhub kofikulae.
Õhus on kõrbelõhna.
Ihus on eluihk.
Järgmist põlwkonda põhjab
kodutu koorekiht.
Kannustab kajakat kõhna
keisreid tantsitaw surm.
Siis läheb merepõhja 
linn nii pyha & kurb.

LÕPUTU JUULI IV

Me wahel on laud selle serwal
Sinu käsi päikesepruun täis elawat liikuwat werd
pisut luitunud wiimase sygise wihmast
Sinu suudlused mu kofitassidelt
on sattunud kymnetele huultele juba
Roosi wiskasin wälja lõpux kui haisema hakkas

& ometi käisime linnas kord justnagu lapsed
yxteisesse sulasid tänawad sylest sylle nad andsid meid yle
me hääl oli tuul me lauseid wõis lugeda wihmax
mis exinud pilwedes paekiwist tornide wahel
& kõik oli meeletult pyha & pööraselt wõõras

Ei tea weel kust ikkagi tuli see rahu et jääda
just sellisex jaxasin nagu Sa tahtsid mind näha