Öeldakse küll, et raamat peab ise enda eest rääkima, aga mina ei alustanud! St vaadates seda, mis FB ulmeosas toimub, pole vast väga varjamatu eneseimetlus paar asja ausalt ära rääkida.

„Kolmas tähevärav” (3.TV) võtab ühelt poolt, jah, sirgelt ja häbenemata omaaegse filmi „Stargate” ja sellest deriveeritud telesarjade, esmajoones SG-1 elemente üle. Öeldakse, et ajamasinad erinevad ainult vibratsiooni astmelt; täpselt samamoodi on portaalid mingi teise kujuga kui ümmargused ainult kopeerimisõigustest tulenevatel põhjustel, nagu Samsung pidi kunagi kolmnurkseid mobiile tootma, sest Apple võttis neljakandilistele patendi (rumal nali, aga loodan, et enamik lugejaid mõistab, mida ma silmas pean). Niisamuti kui portaali suurus ja muud omadused on üsna loogilised, kui meil ei ole muid tingimusi, kui et süsteem peab võimaldama enam-vähem inimesesuuruste olevuste silmapilkset transporti enam-vähem Maa-taoliste planeetide vahel. Kui see on üks kord läbi mõeldud, on teised portaalid teistsugused ainult selleks, et erineda. Loomulikult olen kõiki Stargate’i filme-seriaale näinud ja loomulikult uurisin selle raamatu kirjutamise ajal ka fännilehti.

Minu enda jaoks on see mu Inimkonna Föderatsiooni maailma kuuluv teos (raamatud „Operatsioon „Ogaline päike””, „Keskpäevapimedus”, „Taevatagune suurem ilm: Zätereiti lood: Tau sõrmuse operatsioon” ja jutustus „Ajakapsel avanes”). Sellest maailmast on natuke juttu 3.TV järelsõnas ja see on ka Sündmuste horisondi lehel ära toodud, nii et kõike seda juttu ma siin kordama ei hakka.

Kirjutasin ma selle raamatu ikka samal põhjusel, nagu ma neid ikka kirjutan – mulle meeldib asetada inimesi-rahvaid pisut ebatavalistesse situatsioonidesse ja püüda tuletada, mis sealt välja võib tulla. Minu jaoks on ulme mõtisklused teistsuguse elu, teistsuguste kontseptsioonide ja loogika-arutluskäikude võimaluse üle. Ma võtan mingi (võimatu, fantastilise) eelduse, mis asjad liikuma paneb, ja edasi püüan lugu arendada nii loogiliselt ja fantaasiavaeselt kui võimalik. Jah, ma kirjutan sinna sisse seiklusi ja kenasid naisi – loomulikult meeldib mulle ka neid osi kirjutada, kuid minu enda jaoks oleksid need üksi mõttetud.

Õige mitmes sellel kümnendil kirjutatud loos – nagu ka 3.TV-s – kohtuvad tundmatuga eestlased. Ma ei hakka kõike ära rääkima – kuidas sellest natuke SG-1 elemente kasutavast maailmast siia jõutakse; aga eks igaüks, kel mõned töötavad sünapsid, suudab ise ära arvata, et ju see kolmas tähevärav Eestis asub. Ent erinevalt näiteks „Lõputust juunist”, mis käsitles otseselt eestlaste väljarändamise teemat, on siin eestlased küll olulised tegelased, kuid mäng käib natuke teises... võtmes. Ja siinkohal lubatagu tõmmata pidurit – ei ole autori asi rääkida, mida ta raamatuga mõtles; loodetavasti on lugemine nauditav.

Küll aga selguse huvides veel paar sõna seoses Stargate’i allusioonidega. Nii kirjutamise kui hilisema toimetamise ajal vaidlesin-väitlesin enda, toimetaja ja kontrolllugejatega, kui palju ma lasen sel n-ö läbi kumada. Skaala on ju nimede-tegelaste-butafooria täielikust ülevõtmisest kuni selle absoluutse väljaviskamiseni (sest, lubatagu korrata, raamatus ei ole otseselt vaja Stargate’i maailma). Kasutan loo käimasaamiseks natuke SG-1 moodi skeeme, kõige rohkem vast eeldust, et täheväravaga hakkas mängima USA ja see on nende sõjaväe käes. Kui ma hakkasin peas kokku panema, kuidas põrkavad Vega kindluse kaitse all oleval Maal kokku Inimkonna Föderatsiooni julgeolek, mingid väga targad tulnukad ja maalaste endi huvid (loomulik ja igati positiivne huvi niipalju kui võimalik universumit uurida!), tundus – juba Inimkonna Föderatsiooni maailma eeldustest lähtudes, et Maal on ka nn hoidjad ja mingid seltskonnad põhimõtteliselt teavad, mis mujal kosmoses toimub – loogiline, et USA militaarstruktuurid peaksid olema asjasse segatud. Kui siit nüüd edasi minna, siis võib-olla ei olegi väga aus anda keha hõivavatele tulnukatele nimi, mis kohe nimme mitte kuidagi goa’uldi ei meenuta...

Samas teisalt on maailm n-ö puhas Inimkonna Föderatsiooni maailm – ei ole ajarände, paralleeluniversumeid ja paljut muud mumbo-jumbot (mis teistes ulmelugudes on omal kohal, aga kogu ulmearsenali ühte lukku kokku toppida on ikkagi enamasti paremal juhul maitselage...) On võimalik ülevalguskiiruslend ja tuntakse ka portaale; on palju meie tänasest tasemest tohutult ees olevat tehnoloogiat, aga see toimib ikkagi põhilisi füüsikaseadusi järgides. Kindlasti ma ei mõnita Stargate’i maailma ega keera seda pea peale; kasutan sealt mõningaid seoseid ja tegelasi, niipalju kui minu loos vaja. Veelkord – austusavaldusena ja kuna see tundus toreda müstifikatsioonina.

Oehh... loodetavasti oli sellest abi ega ajanud ka kellelgi lugemisisu ära... ;-)