Lugude jutustaja amet on aegadest, mil inimteadvus ärkas

Olla kirjanik on meelteseisund või lugupidamatumalt väljendatuna diagnoos. Või valik, sest see on ka sügavalt vaatepunkti küsimus – sobilik annus eneseirooniat on kahtlemata omal kohal, kuid selleks, et Jutustada Lugu nii, et Kuulaja seda kuulata tahab, kulub kindlasti ka parasjagu väärikust ära. Muidugi seab see omad piirid.

Ma panin selle lehe üles 2008. a märtsi esimesel poolel ja kirjutasin motoks lause, mis nüüd pisut vabandav tundub: „Kui sind ei ole internetis, siis ei ole sind olemas”. (Kõigepealt ma kirjutasin tegelikult: „Siin on kõik veel pooleli”, aga sellest allpool). Nüüd on koduleht ja loomingu elektrooniline avaldamine ammu norm. Tähtsam on, et avaldataval on ka mingi väärtus. Noh, lugejad otsustavad.

Siis ma kirjutasin veel: „Kord olid raamat ja e-raamat, nüüd on raamat ja paberraamat”. Ka see võitlus on tegelikult läbi ja meeldigu see või mitte, elame juba elektroonilise meedia ajastus ning midagi ei muuda see, et paljud eelistavad paberilt lugeda.

Ma ei ole blogi-inimene. Jah, ma kirjutan palju, kuid... kuidas seda kõige pehmemalt öelda... Võib-olla nii, et enamikust blogidest on ju näha-tunda, et mõtetega oli vähemalt sel päeval halvasti. Mina siis parem ei kirjuta.

Olen pannud üles suurema osa enda kirjutatud lühematest tekstidest ja mõnigi alajaotus on täna pigem visand kui lõplik variant. Kui tekib tahtmine minu või lehe kohta midagi öelda, siis all kontaktides on kõik vajalik kirjas.

 


 

Omal kohal on panna siia taas üles kiri: „Siin on kõik veel pooleli”. Osaliselt teen seda morbiidsest huvist, et kaua see mul esilehel ripub...

Saidi esimese versiooni tegin, nagu mainitud, 2008, ja siis rippus too vabandus paar aastat. Noh, mingisse korda see sai ja uuesti tegelesin saidiga põhjalikumalt 2015 sügisel ja kuigi siis jäi mul ka veel endameelest hulk asju teha, võis siis valminud versiooni ikkagi üsna valminuks lugeda. Mulle endale meeldis (kuigi, mis näitaja see on...)

Aga siis vahetus Drupali versioon ja mõtlesin, et alustan oma lehest seda valu ja vaeva, mida toob kaasa kõigi mu tehtud ja seni vastutusel lehtede peaversiooni uuendamine. Drupal ja sellega seotu on omaette pikk jutt, mille loodan mingil mõistlikul ajal korrastada ja kuhugi saiti üles riputada, aga igatahes ca 2 aasta eest sai asi käsile võetud, aasta eest D9 sait üles pandud ja nüüd on see juba enam-vähem... Eks näis; pärast mõnda aastat võib mistahes asja kohta öelda „valmis” ja teate ise, kuidas on ajutiste asjadega...

Seega kokkuvõtteks: ehh, igatahes on mu loomingust enamik üleval ja saadaval ja... no näiteks andke andeks – copyrighti tekst siin all on aegadest, kui css shadow oli kõva sõna. :-D

 


 

© Aeg selline, et tasub vast ära mainida – siin avaldatud lugudele võib viidata koos algallika äranäitamisega ja neid võib enda tarbeks välja printida, kuid avaldamiseks või mingil muul viisil kasutamiseks palun enne minult küsida.