Aga mis siis, kui mõni tähevärav oleks Eestis?

Ei, kõik on hoopis teistmoodi kui kuulsas „Stargate” seriaalis, aga mõttetu on teeselda, nagu ma sellest ei teaks. Sellega seoses tekkivate allusioonide kohta kirjutasin täpsemalt oma päevikus:

See raamat on osaliselt mõtteline järg Isaac Asimovi Roboti-tetraloogiale, kuid lehekülgedel seavad end julgelt sisse ka hoopis teistest lugudest tuntud motiivid; kummatigi on need vaid taustaks.

* Nad olid vaevalt metsa vahelt välja jõudnud, kui Stefan relva haarates tee kõrvale põõsastesse viskus. Oldi jäi hetkeks nagu soolasammas seisma, ent laskus siis aegamööda kõhuli ja veeretas end teisele poole. Kui ta kaaslase poole vaatas, ajas see end ühe puutüve taha hoidudes püsti ja jõllitas jõele.

Romaan "Lõputu juuni" on, ütleme, üsna eksperimentaalse avaldamislooga. Nagu öeldud, ilmus see kõigepealt ajalehes "Lääne Elu" järjejutuna. Kui romaan oli ilmunud, andsin selle (kulka toetusel) välja digiraamatuna. Ja nüüd, 2013 aastal sain toetust ka trükiraamatu väljaandmiseks.

Kuu Ordu 2061. aasta sõja teine raamat

„Ennesõjaaegne kullakarva” lõppeb järsult, nö poolelt sõnalt. Ni järsult, et üks mu tuttav kurtis, et käis lausa poes kontrollimas, ega ta kogemata praakeksemplari pole saanud ;-)