1. Talvine kütmine

1. Avad siibri. Siiber on avatud, kui must nupp ahju ülemises vasakus nurgas on sisse lükatud (Pildil 1 siiber suletud asendis).

2. Avad mõlemad uksed ja ajad suurema tuha koldest läbi resti alla. Roop, millega seda teha saab, on pildil ahju vasaku külje vastu toetatud. NB! tegevus ajab tuhka õhku, soovitav vannitoa uks kinni panna.

3. Kuhjad ahju 1-2 ajalehte (kortsutatult, tulehakatist (kui on) ja sobiva koguse kütust. Süütad ajalehed ja sulged ülemise ukse.

4. Paned tööle ahju tsirkulatsioonipumba. Pildil 2 on see väljalülitatud asendis: S - sees, V - väljas. Põhimõtteliselt on asi nii ehitatud, et ahju tohib kütta ka voolukatkestuse ajal, siis töötab asi loomuliku tsirkulatsiooniga. Pildi 2 all on näha ka tagasilöögiklapp, mis pumba töötamise ajal on suletud, aga teistpidi laseb vett läbi. (Kui pump on näiteks ununenud ja see hiljem sisse lülitada, käib seal kolks; see on normaalne.) Pumba kasutamine koos bimetallkraaniga (on piltidelt napilt välja, selle koha peal, kust pumbatoru liitub piltidel sellest vasakule jääva vertikaalse toruga) tagab, et ahju ei lähe alt sisse alla-60-kraadist vett ja see on oluline ahju eluiga arvestades.

5. Veel teooriat: ahju ei tohi üle kütta. Ahjule ei tee see otseselt midagi, ent kui suitsutoru ahju taga juba punaseks läheb, läheb esiteks liiga palju sooja korstnast välja ja teiseks võib vesi ahjus keema minna. Siis hakkab kogu see asi hirmsasti kolksuma. Selle vastu on kaks võimalust: 1. lülitada pump maksimumpööretele (pumba kiiruslüliti on see punane nupp musta kasti peal pumba enda kohal) või veel parem 2. sulgeda korraks ahju alumine uks, et põlemine aeglustuks; selle saab siis ettevaatlikult uuesti avada.

6. Lülitad sisse soojaveepumba. Pildil 3 on see välja lülitatud. Seda võib teha kohe, aga parem on teha seda natuke hiljem, näiteks siis, kui pärast süütamist esimest korda kütust lisad. Mõte on selles, et kui vesi süsteemis on külmem kui 60 kraadi, tähendab soojaveepumba sisselülitamine, et tegelikult hakatakse sooja vee arvelt maja kütma. Automaatika lülitab selle pumba ise välja, kui soe vesi on 60 (üle selle hakkab tekkima katlakivi). Pildil on veel teine pump, mille punane lüliti peab olema kogu aeg väljalülitatud asendis. Tegemist on tsirkulatsioonipumbaga, aga see ei õigustanud end – selle mõte peaks olema, et torudes ringleb kogu aeg soe vesi, et see kraanist kiiresti tuleks, ent kuna süsteem ei ole algusest peale nii disainitud, õnnestus teha ainult osaline ring ja kasu sellest suuremat ei olnud...

7. Kütmise lõpetamine. Köetud on piisavalt, kui alumised termomeetrid (praktikas jätkub tglt ühe, boileripoolse jälgimisest) on tõusnud üle 60. See on tavalise ilma puhul. Kui ilm on külmem, võib kütta rohkem. Üldiselt ei ole ohtu, et temperatuur tõuseb liiga kiiresti – vett on palju. Olen külma ilmaga kütnud ka nii, et ülemine on natuke üle 100 ja alumine ligi 80 (rõhu all ei lähe vesi 100 juurees keema, aga palju üle ei maksa lasta.)

Ei ole vaja oodata, mil viimased söed on kustunud – ilmaasjata läheb sooja korstnasse, sest pump hoiab ahju 60 juures, eks ole. Pump välja, ahjuuks kinni ja siiber kinni. Vingugaasi ohtu ei ole, sest ahjuuks on palju tihedam kui siiber.

8. Ahju puhastamine. Tuhka tuleb välja viia keskmiselt kord nädalas. Selleks ajada eelmise kütmise tuhk roobiga alla, siis tõmmata välja punane sahtel ja kallata see komposti tühjaks, seejärel tõmmata roobi ja harjaga alt välja põrandale sahtlist mööda läinud tuhk (mis seejärel kühvli-harjaga kokku korjata. Ideaalset puhtust pole mõtet saavutada, peaasi, et sahtel tagasi pannes ilust mööda põhja lõpuni sisse läheb.

Kord kuus tuleb võtta seinalt nagist ahjuhari ja ahi seest ära puhastada – suurem sodi maha lükata. Eriti 4 ülemist kanalit, aga ka küljed. Jällegi pole mõtet saavutada ideaalset puhtust...

X. Pisut matemaatikat: Akumulatsioonipaakide maht on 2,5m3. Kui kütta 2,5t vett 40 kraadi pealt 80 peale, läheb sinna 100kWh energiat. Maja vajab -15 välistemperatuuri juures ca 10kW küttevõimsust (mis pole selle suurusega maja kohta halb tulemus, pigem hea), mis aga tähendab, et tõeliselt külmade ilmadega on õhtul köetud soe hommikuks otsas... Sama matemaatika alusel saab keskmise nulli ümber kõikuva ilma puhul ilusti hakkama 1x päevas, õhtul küttes.

2. Suvine kütmine

1. Ahjul peavad kogu aeg taga olema akumulatsioonipaagid. Suvel, gaasiga vett soojendades, pole neid tarvis.

Talvel, kas kodust lahkudes või kui on väga külm (et siis hommikul lülitada lisaks sisse gaas), ei ole aga mõtet neid välja lülitada.

2. Gaasiahju sisse lülitades tuleb avada 2 sinist ventiili Pildil 4 ja sulgeda ahjuventiil Pildil 7 (must). Elementaarne, et taas puudega kütma hakates ei tohi unustada neid ümber lülitada.

3. Suvisele režiimile minnes tuleb sulgeda ka akumulatsioonipaakide ventiilid (täpsemalt 3 ventiili ja 1 kuulkraan; viimane oli teoreetiliselt vajalik, kui oleks tekkinud suur disbalanss paakide vahel, aga ei tekkinud, nii et sisuliselt oleks see võinud ka ventiil olla). Pildil 6 on 2 neist, teised on soojaveeboileri juures ja intuitiivselt leitavad.

4. Gaasiahi käib sisse ühest nupust, Pildil 5 paremal. Esialgu puhub see end läbi ja nii minuti pärast hakkab tööle – mida on näha temperatuurina displeil. Gaasiahi on seatud ca 56 kraadi peale – mis on piisav sooja vee jaoks (reaalne temperatuur kõigub 50-62 kraadini...). Temperatuuri saab muuta, vajutades Pildil 5 all vasakul näha olevale radiaatorimärgile (kolmesest grupist keskmine) ja siis muutes temperatuuri + ja – märgiga.

3. Üldist

1. Põrandaküte – soojatoru ülemises vannitoas ja talveaed. (Põrandakütte kolmandat kontuuri ülemise vannitoa põrandas teatavasti enam ei ole...) Sisse-väljalülitamine käib Pildil 8 ülevalt kilbist kaitsmega Põrand. Suvel on see väljas. Talveaia kütet saab reguleerida kraaniga ülemise vannitoa tagaseinas, kuhu tuleb ronida.

2. Maja temperatuuri reguleerib automaatika välistemperatuuri ja tagasituleva vee temperatuuri järgi. Üldiselt see toimib, aga tuulise ilmaga kipub maja jahedam olema. Temperatuuri saab reguleerida mustast kastist Pildil 8 kilbi all. Suveks tuleb see välja lülitada; pildil on see sisse lülitatud – vt alumine nupp; väljalülitatud asend on arusaadavalt kolm nõksu päripäeva. Soojemaks külmemaks läheb, kui ülemist nuppu paar kraadi siia-sinna liigutada.

3. Jälgida tuleb rõhku süsteemis. Manomeeter on ahju kohal, pilti ei ole, aga ehk on see intuitiivselt leitav. See peab näitama kütmise ajal ca 1,5 (1,2), kui süsteem on külm, võib see langeda isegi 0,5-ni. Pildil 9 on täitmisventiil (see, mille punane ots on allapoole; hall toru on sisenev külm vesi, mis läheb soojaveeboilerisse). Süsteemist ikka kaob tasapisi vette, nii et vähemalt sügiseti, aga kord-paar aastas vastavalt vajadusele tuleb natuke vett juurde lasta. Rõhk ei muutu kiiresti, aga üldiselt piisab nii paarikümnest sekundist. Pildil on ka roheline voolik, mis on ülerõhukaitsme otsas. Kui süsteemi on lastud liiga palju vett ja see soojenedes paisub ja tekib ülerõhk, jookseb see sealt välja.

4. Ka soojaveeboileris kipub tekkima ülerõhk. Pärast soojaveeboileri sisselülitamist oleks kasulik avada nii iga 15 min tagant sekundiks soojaveekraan. Kui seda mitte teha, ajab see välja Pildil 10 olevast ventiilist; siis tuleb seal all olevat kaussi tühjendada. (See oli seatud natuke suuremale rõhule kui vana elektriboileri küljes olnud ülerõhuventiil – sellepärast oli seal teinekord vannitoapõrandal nire pesumasinast ärajooksuni. Nüüd, kui elektriboilerit enam ei ole, ajab välja sealt katlaruumist...)