Peatage areng, me tahame rahus välja surra!

Ma ei imestaks, kui kunagi tulevikus nimetatakse XXI sajandit häma, trollide ja kasulike idiootide ajastuks. Eestis lisandub sellele veel patoloogiline virisemine ja hirm midagigi korda saata.

Sama hämmastav on, kuidas peaaegu kunagi ei küsita õigeid küsimusi – näiteks kellele on üks või teine asi kasulik? Kelle strateegiline huvi on, et Balti riike ei seotaks Euroopa infrastruktuuriga? Venemaa. Kelle kasumite kallale tuleb Rail Baltic? Läänemere laevnike ja piirkonnas tegutsevate veoautojuhtide.

Väga raske on iga konkreetse inimese puhul öelda, kas ta tõesti on kellegi palgal, kuid tundub loomulik oletada, et kusagilt peab tulema surve teema ülevalhoidmiseks – sest kuidas muidu käiab nii suur hulk esmapilgul mõistusega inimesi nii lootusetult alamõõdulisi pseudoargumente?

Alustagem Nabala looduskaitsealast

Selle moodustamise lugu võib igaüks lugeda – seda ilmestab vast kõige markantsemalt maailma pikim ja sealjuures ülesmäge voolav (vastassuunas maa peal voolava ojaga) maaalune jõgi. Keegi nägi mingit lindu (nagu neid mujal ei oleks) ja kaitse alla tuleb võtta sammal. Muide, ühe eksperthinnangu kohaselt pole kaitstav must-toonekurg seal 90-ndate algusest pesitsenud.

Võrgus leidub Nabala paranähtuse loomise kohta kommentaar: „Jah, aga mõtle, kui sinu akna alla tuleks raudtee või kaevandus?” Tõepoolest, siis on ju lausvaletamine ja kõik alatu susserdamine lubatud, eks ole? Eestlased...

Millal tuleb kellelegi pähe, et kaitsta tuleb hoopis inimest – äärealadel on see ju üks kiiremini hääbuvaid liike, nagu rahvastikustatistika näitab. Selle asemel aga tõrjutakse ta välja tema liikumis- ja tegutsemisvabadust piirates. Sammal ja kured on ilmselt tähtsamad – RB trass läheb tänu kaitsealale üle inimeste kodude.

Seda juttu, et seal oleks midagi veega pistmist, ei saa aus inimene tõsise näoga rääkida. Eksperthinnangud ütlevad, et rangemad meetmed on õigustatud vast 133 ha-l (4628-st) ja Tuhala nõiakaevu ei mõjutaks kaevandamine (NB! – kaevandamine; RB ei mõjutaks üldse), kõik ülejäänu on „ülespuhutud soovide väljendus majandustegevuse takistamiseks nimetatud piirkonnas” („Seletuskiri TA juhatuse koosolekule 19.05.2014 „Eesti loodusvarade ja nende ressursside ratsionaalne ja majanduslikult efektiivne kasutamine ning alalhoidlik säilitamine”; Nabala juhtumi analüüs ja järeldused” http://www.akadeemia.ee/_repository/file/ALUSDOKUD/SEISUKOHAD/D_Kaljo%20seletuskiri.pdf)

Ehk siis kogu see Nabala „looduskaitseala” on ehe NIMBY-sündroomi ilming – kohalike huvide kaitsmiseks Eesti huvide arvel kokku keeratud petukäkk.

Maalehes ilmus Toomas Kiho artikkel „On viimane aeg peatada Rail Baltic sellisel kujul!”

(http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/arvamus/toomas-kiho-on-viimane-aeg-...)

Lubatagu seda artiklit kasutada näiteks.

Autor alustab Buratinost, Basiliost ja Alice'ist ja väidab, et meile käiakse peale, et kui me kohe ei alusta, jääme rahast ilma. Tõepoolest, kogu RB teema sadas ju lauale ootamatult ja meil pole olnud üldse aega end kõige kaasnevaga kurssi viia – RB-d on kavandatud ju ainult natuke alla veerandsajandi ja ehitus läheb enne lahti, kui kõige pühendunumad jõuavad terve elu kiusule kulutada.

Loomulikult pole selgitatud, mis raudtee endaga kaasa toob – võtame näiteks Inglismaa, USA ja India, kus allikad väidavad ühemõtteliselt, et raudtee ühendas nende riigi ja tegi sellest selle, mis see täna on, ja et isegi kuni 200 km kaasaegsest raudteetrassist on märgata majanduse elavnemist; et maailmas pole ühtki näidet, kus raudtee oleks mõne koha välja suretanud või kuidagi vaesemaks teinud... Aga mis nemad teavad!

Loomulikult pole RB mõeldud kohalike probleemide lahendamiseks. See on Euroopa ühendamiseks. Loodetavasti on ka vastased minuga nõus, et ju see dimensioon neid ei kõneta?

Edasi vaadelgem punkthaaval:

„1. Meil on Tallinna ja Pärnu vahel kaks peaaegu paralleelset (ühildumatut) raudteed...” Helgematel hetkedel tundub, et kõik said juba aru, miks sajandivanuste nõuete järgsete kurviraadiustega trass ei ole tänapäevaste kiirustega kasutatav, ja ikka leidub veel üks... Loomulikult ei tegele Euroopa infrastruktuuri TEN-T projekt kohalike mahasõitudega, midagi võiks ikka ise kah teha. Loomulikult on mõistlik aja jooksul vanast trassist loobuda. (Muide, teate kedagi, kes on kunagi rongiga Tallinnast Pärnusse sõitnud? Tegelikult meil ju ei ole nende linnade vahel raudteeühendust.)

„2. Meil on kogu muu raudteevõrguga ühildumatu Rail Baltic, millele on vaja omaette veeremit, vaguneid, vedureid ning vastavat remondivõimekust. Ka see tuleb meil kinni maksta.” Einoh, praegust raudteed me ju ei remondi... Veelkord – mis sellest Euroopast, jääme ikka parem Venemaa külge?

„3. Uue raudtee ja kaasneva taristu rajamine on kulukas...” Ja vana ajakohastamine ei oleks? Ühesõnaga, kasutame veneaegset pärandit, kuni see ise ära laguneb, küll järgmine põlvkond vaatab ise, meie ei suuda midagi ehitada... Tundub see liiga õel? Eesti on seni raudteid ainult lammutanud. Suurem osa teedeehitusrahast on ka Euroopa struktuurfondidest. TEN-T raha on konkreetselt RB-le ja kui me neid petta ei kavatse, on see kasutatav ainult selleks, võta või jäta.

„4. Meil on keset oma maad tohutu kunstlik vall... lõhestab Eesti... lääne- ja idaosaks.” Kõik arenenud riigid on täis raudtee- ja maanteeühendusi, millest niisama üle ei jaluta. Kui kõik need tunnevad end hästi ja endiselt ühe riigina, siis kas pole natuke hale eeldada, et eestlase hing saab RB-st korvamatu trauma?

Punkt 5 on samasisuline emotsionaalne liialdus põtrade ja siilide teemadel.

Punkt 6 kordab kahte eelmist.

„7. Raudtee ehituseks... pidime ohverdama oma kruusased oosid, mõhnad ja liivaseljakud ning karstirohked paealad ning need kõikjalt Eestist lihtsalt kokku vedama seks hiiglaslikuks valliks.” Kuulge, nalja tuleb ka mõõdukalt teha – algkoolimatemaatika tasemel peastarvutused näitavad siin miljonikordset liialdamist.

Punkt 8 on seesama viaduktide, ümbersõitude ja sildade teemal.

„9. Lõpuks on raudtee nõudnud enneolematul määral maade kokkuostu, teemaa on laienenud põllu- ja metsamaade arvelt.” Jah, me ei saa siiamaale üle Tallinn-Moskva ja Tallinn-Peterburi raudteede ehitamisega Eestile tehtud kahjudest, ilmasõjad ja revolutsioonid on sellega võrreldes lapsemäng...

„10. Rääkimata eraomanike muredest. Ja mitte ainult omanike – elukvaliteet on kõikjal trassiäärsetel kruntidel vähenemas, ning kinnisvara, kui seda ka raudtee tarbeks ei võõrandata, on lihtsalt oma väärtust kaotamas, kui raudtee on otse majaukse ees.” NIMBY-st oli juba juttu ja pisut emotsionaalsem vastuargument on selle loo pealkirjas. Suur osa RB-st läheb üle kohati isegi negatiivse väärtusega maade. (Maa hind läheb negatiivseks näiteks niimoodi, et pärast metsa mahavõtmist tuleb see 7 a jooksul taasmetsastada; nende kulude vältimiseks „müüakse” maa kohaliku poe taga õlut joovale tankistile.)

Kokkuvõtteks

Meil on valida, kas mõelda nagu kolklased või eurooplased. Kui me mõtleme nagu eestlased, tuleks olla aus ja alustada sellest, kas eestlaseks olemine ikka on võimalik ilma Euroopata? Ei ole! Vaatamata kõigele, mis seal sünnib, jagaksime ilma Euroopa Liidu ja NATO-ta marilaste või vepslaste saatust.

Jah, Leedu ja Poola vahele tehti 120 km aeglast raudteed. Kuulge, selles osas valitseb baltlaste vahel täielik üksmeel – leedukad on täpselt samasugused kitsarinnalised tropid nagu meie, neil on lihtsalt veel eriti hea lasta kõrges kaares „seljatagustele”.

Üritagem vaadata asju laiemalt. Euroopa poolelt on nii, et kui baltlased RB surnuks virisevad, lähevad kaubavood meist lihtsalt mööda ja nii eksport kui import on kallimad võrreldes paikadega, millel on ajakohane ühendus. Eurooplased on tsiviliseeritud inimesed ega ütle nii, aga ma lausa kuulen, kuidas nad õlgu kehitades mõtlevad: „Sa ei saa kedagi vastu tema tahtmist tuua välja vaese ja hääbuva kolka seisusest... Kahju, aga kurat nendega.”