Paigad

Ulmekirjanduse Baas

Aastate jooksul on Andri algatus muutunud väga tõsiseltvõetavaks teatmekoguks ulmeautorite, -teoseid ja nende kohta arvamuse avaldamise osas.
Ka Siim Veskimees on sinna sattunud. Tõtt-öelda kasutan seda kohta tihti ka selleks, et endale meelde tuletada, mis aastal üks või teine minu kirjutatud asi täpselt ilmus... ;-)

ULME.EE

Koht, kus ulmehuvilised kokku saavad.
Eriti tahaksin tähelepanu juhtida rubriigile

"Kirjandus" --> "Sündmuste horisont"

Esiteks sellepärast, et selles sarjas on ilmunud ka minu raamatuid (seni kaks: Taevatagune suurem ilm" ja "Sümfoonia katkenud keelele") ja teiseks sellepärast, et tegu on Eesti ainsa ja pretsedenditult tugeva SF-sarjaga.

 

Ja lisaks paigad, mis otseselt kirjandusega seotud ei ole, kuid nii või teisiti mulle olulised tunduvad

NASA

 Alvin ei teinud midagi sõiduki pidurdamiiseks; nad tõusid ikka veel, kuni kogu Lys laius nende all rohelise saarena ookerkollases meres. Mitte kunagi varem polnud Alvin nii kõrgel viibinud; kui nad lõpuks peatusid, oli all näha kogu Maa poolkera. Lys oli nüüd väga väike -- ainult smargdroheline laik roostekarva kõrbe taustal -- kuid kaugel poolkera küljel sädales miski nagu inimese valmistatud juveel. Nõnda nägi Hilvar esmakordselt Diaspari linna.
Nad istusid kaua ja jälgisid enda all pöörduvat Maad. Inimese kõigist muistsetest oskustest oli see kahtlemata niisugune, mille kaotamist ta võis endale kõige vähem lubada. [Arthur C. Clarke, "Linn ja tähed" ("The City and the Stars", 1956, e.k. 1981 Ralf Tominga tõlkes)]

Seda sama mõtet on pisut teiste sõnadega väljendanud ka paljud astronaudid -- vaadelda meie Maad kosmosest on midagi nii suurt, et olles selle võime kord saavutanud, ei tohi me seda kunagi kaotada.

Ma loodan, et inimkonnal jätkub jõudu ja julgust tähtede poole edasi minna. Omalt poolt hoian neil tegemistel silma peal; mugav ja lihtne on tellida kaks RSS-i: uudised -- Breaking News (http://www.nasa.gov/rss/breaking_news.rss) ja päevapilt  Image of the Day (http://www.nasa.gov/rss/image_of_the_day.rss).

Darwini auhind (The Darwin Award)

Nagu selgub, saab inimene ka Maa peal ise palju ära teha -- Darwini auhinda antakse teatavasti inimgeneetika parandamise eest enese väljaarvamise läbi, ehk siis neile, kes iseenda süül kõge tobedamal viisil surma on saanud.

Jah -- hm -- kollektiivse Darwini auhinna on muidugi välja teeninud katoliku vaimulikud...

Dilbert

Ehk korporatiivse lolluse kvintessents -- jälle üks oluline tahk maailmast, milles me kõik elame.
Mina, kui Maci-omanik vaatan seda asja muide enamasti vastavas widgetis.