Tööd ja maailmad

Siia panen ma jõudumööda üles pooleliolevaid tekstijuppe, taustamaterjale ja muud taolist. (Ja muide -- jah, selle alajaotuse pealkiri on laenatud raamatust „Pilvelinnuste ajastu langus”.)

(Ühel päeval – ma luban – panen ma oma kodulehel tööle kasutajate registreerimise ja kommenteerimise, et kõik, kes tahavad nende siinse alajaotuse asjade kohta midagi öelda, saaksid seda nö tänapäevasel moel teha :-P
Jube ilus oleks, kui mu tulevased lood sünniksid koostöös lugejaga, et ma kuuleksin vigadest jmt enne, kui raamat ilmub etc etc.
Seni aga tuleb läbi ajada muistse meetodiga ja kui midagi segaseks jääb või lihtsalt on tahtmine mul nägu täis sõimata, tuleb kirjutada...)


 

Tööd

Lõputu juuni

„Lõputu juuni” on romaan, mis ilmus kõigepealt järjejutuna „Lääne Elus”. Panin selle siia ka ilmumise järjekorras lehejuppide kaupa üles, kuid olen selle vahepeal jälle ära koristanud -- vahepeal avaldasin selle raamatuna (ka e-raamatuna) ja kirjutasin pisut ringi. Jutt pole sisulistest muudatustest, vaid sõnastusest, aktsentidest ja paari loogikavea väljaajamisest, eks ole, aga päris sama see tekst ju siiski enam ei ole...

Lugu jutustab sellest, mis saab siis, kui Maal avanevad sajad täheväravad ja igal vähegi arvestataval huvigrupil on võimalik endale päris oma planeet saada. Kas – nagu üks tegelane irooniliselt märgib – viimane, kes lahkub Maalt, tühjendab külmiku ja kustutab tuled?

 

Tagasi kaardil

Mu sõbra Marc Hymani raamat ajast eelmise sajandi 90-ndatel, kui ta äsja taasiseseisvunud Eestis EBS-is raamatupidamist õpetas.

 

Riimis...

Siim Veskimees ei oska luuletada. Ent vast on elu jooksul kogunenud mõned, mida just häbenema ei pea...


 

Maailmad

Ei ole nüüd protsente kokku lugenud, kuid küllalt suur osa mu loomingust on suhteliselt iseseisev, samas kui paljud lood-raamatud jagavad sama maailma. Siin toon eraldi välja sellised, millega rohkem tegelenud olen ja kuhu ma jõudumööda kavatsen veel oma tegelased seiklema panna.

Nendes maailmade kirjelduste puhul tuleb silmas pidada, et algselt on materjalid olnud vaid mulle endale, et ma mäletaksin, mida ühes või teises kohas kirjutanud olen (et nimed, paigad, tegelaste iseloomud, taust jmt segi ei läheks, eks ole). Arusaadavalt tähendas selline määratlus näiteks seda, et peategelaste kohta on kõige vähem kirjas -- nende puhul ma ise vähemalt ei eksi ;-) Mõnel maailma kirjeldusel on selles mõttes hästi läinud, et kui ma olen oma käsikirju ühele või teisele „eelkriitikule” lugeda andnud, olen teinekord tausta selgituseks ka neid abimaterjale kaasa pannud, teisele inimesele saatmine aga tähendab paratamatult, et olen olnud sunnitud neid natuke korrastama. Ent ikkagi ei tohi unustada, et materjalides on läbisegi minu erinevate aegade memod, juttudest kopeeritud lõigud ja teinekord ka maili teel peetud vaidlused ühe või teise probleemi üle.

Tekstides olen kasutatud järgmisi konventsioone:

  • (?) -- kahtlane koht;

  • (!) --  tundub veider ehk, kuid tuleneb otseselt kandvatest ideedest;

  • (&) -- oleks vaja veel mõelda...

Kuu Ordu

Selle maailma iseloomustamiseks sobib kõige paremini 2003 aastal ilmunud kogumiku moto:

See on visioon ummikusse jooksnud Tänapäevast, andes samas ka Lootuse. Kuigi see on maailm, milles mulle meeldiks elada, on kahjuks enam kui kindel, et Tulevik ei saa kindlasti mitte selline olema. Sest see eeldaks midagi, mis ümberringi vaadates ilmvõimatu tundub – Terve Mõistuse võitu.

Ehk siis olen ma proovinud modelleerida tulevikku. Omade mööndustega...

Lõimekera

See maailm seisab oma olemuselt vast kõige lähemal sellele, mida tihti fantasy-ga seostatakse – et kangelane on meie keskelt ja tema seiklused on hoomatavas mõõtkavas. Midagi pole teha, tähendab see ka ühtlasi paratamatult seda, et tuleb välja mõelda mingi (kahjuks juba oma olemuaselt paratamatult kunstlik ja loogikaaukudega) konstruktsioon, miks meie teised, st tavalised inimesed neist seiklustest midagi ei tea ja osa ei saa...

Inimkonna Föderatsioon

Siin on asjale lähenetud teisest küljest miks peavad kõik kosmoseseiklused toimuma kusagil kaugel-kaugel (nii ajas kui ruumis)? Sugugi vähem aus ei ole välja mõelda põhjus, miks Maa on unustatud kolgas, kuhu vaid vähestel inimestel sealt suuremast maailmast asja on...